11/2008 Sirje Reemets, Eevi Pilliroog, Kerli-Kadri Lige, Lembi Paldre, Taavo Lige
Nõmme Baptistikoguduse sünnipäevaks loetakse esimese karjase Manfred von Glehni ristimispäeva (7. oktoober 1893). Juubeli tähistamiseks korraldas kogudus rea üritusi, mida ühendas moto: „Mida vanemaks, seda paremaks!" Seda intrigeerivat lipukirja aitas sõnastada apostel Paulus: „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt." (2Kr 4:16)
Neljapäeva, 9. oktoobri õhtul oli kontsert: "Mida vanemaks, seda paremaks – kiites Loojat". Pastori lühitervituse ja palve järel täitus palvela saal põnevate džässihelidega. Esines kvartett koosseisus Henry Peipman, Mihkel Metsala, Taavo Remmel ja Aleksandra Anstal. Vaatamata lühikesele ettevalmistusele esitasid nad nauditavat koosmängu ja improviseerimisoskust. Suurem osa kavast arvestas bassist Taavo Remmeli võimeid, kes õigustas kõigiti temale pandud lootusi. Huvitav oli kuulda harva kasutatavat instrumenti kornetit. Mihkel Metsalal õnnestus eriti esile tõsta selle pilli laulvust. Klahvpillimängija, õhtu tegelik organiseerija, jäi kogu programmi ulatuses suhteliselt diskreetseks. Harva džässkvarteti koosseisu kuuluv naislöökpillimängija nauditav improviseerimine jõudis kuulajani alles viimases loos. Õhtu andis paljudele meeldejääva muusikaelamuse ja tõdemuse sellest, kui kaunis on see, kui inimesed kasutavad oma ande Looja kiituseks.
.Reedene evangeelne õhtu: „Mida vanemaks, seda paremaks – kuidas on see võimalik?" järgis kunagiste äratuskoosolekute traditsioone. Lauldi palju vanu laule. Sõnumiga teenisid Kärdla Baptistikoguduse pastor Tarmo Kähr (Nõmmel aastatel 1990-1993) ja Ants Rebane, kes preaegu töötab Nõmme Vabaduse Baptistikoguduses.
Vend Kähr lähtus Jeesuse kõnelusest Isaga: „Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud" (Jh 17:1-3) Ta rääkis sellest, et me elame muutuvas maailmas, aga evangeelium ei muutu. Ta ei muutu halvemaks ega paremaks, vaid on ajatult hea. Me saame elada tänulike jumalalastena, muretute ja rõõmsatena nagu lapsed ikka, käia teel, mis jääb püsima ega lõpe surmaga. Meie eesmärgiks on tunda Kristust.
Vend Rebane tänas eelkäinute eest ja juhtis tähelepanu sellele, et meiegi elujõu allikas on üleval, sest oleme igaviku inimesed (2Kr 4:16-18 ja 5:1). Maine telkhoone vananeb, piltlikult öeldes katus hakkab läbi laskma, aga sisemine inimene uueneb päev-päevalt. Meie lootuseks on uus hoone üleval. Õhtu lõppes eestpalveosaga, milles mitmed uuendasid oma lepingut Jumalaga.
Laupäeva keskpäeval oli Tõnu Lehtsaare loeng „Mida vanemaks, seda paremaks – elukogemusest psühholoogi pilguga". Oma ettekandes keskendus professor küpsele keskeale. Vanuses 35-60 on saavutatud teatud stabiilsus nii töös kui suhtluskonnas, aga toimub ka muutusi – keha hakkab vananema, tekib surmateadvus, lapsed kasvavad kodust välja ja toimub väärtuste ümberhindamine selle alusel, mis minu tööst alles jääb. Küpsus seostub realiteeditundega, võimega tekitada ja hoida emotsionaalseid sidemeid, adekvaatse enesehinnanguga, mis teab oma piire ja teeb neis, mida suudab. Saabub ka usuline küpsus, mis annab väärtuse kogu elukogemusele – inimene teab, mida ta usub. Samas on küps inimene avatud uutele võimalustele ja kogemustele ning see on tegelikult meie tugevus.
Laupäeva õhtusel ülistusteenistusel „Mida vanemaks, seda paremaks – üksnes Jumala ligiolus" oli laval võimas ülistusgrupp. Muusika puudutas nii vaimu, kui hellitas kõrva (süntesaator, klaver, viiul, saksofon, trummid, akustiline, soolo- ja basskitarr).
Võru Baptistikoguduse pastor Toivo Teekeli sõnum keskendus Jumala ligiolule ja seda päris karmil moel – kui tahta tulla Jumala ligiollu, siis tuleb oma asjad ära korraldada. Teda huvitab kõik, mida me teeme. Jumal ei salli pattu. Maailmas on palju mustust, mis välja ei paista, aga Jumal näeb seda ikkagi, tõeliselt puhtaks saame ainult Jeesuse vere läbi.
Pika päeva lõpetas noortekas: "Mida vanemaks, seda nooremaks". Ülistusega teenisid Nõmme ja Nelipühi koguduse muusikud. Sõna jagas Nõmme koguduse noortejuht Indrek-Eliel Tambek. Ta rääkis, et füüsiliselt ei saa me jääda igavesti nooreks. Oluline on, et meie vahekord Jumalaga oleks korras. Kui me omame igavest elu Jeesuse läbi, siis võime olla nii-öelda igavesti noored.
Kuulati veel kahte videotunnistust noortelt meestelt, kelle elu Kristus oli muutnud.
Pühapäeva hommikul teenisid Taavo Lige, Aamo Remmel ja Meego Remmel, muusikas ülistusgrupp ja ühendkoor.
Koguduse pastor Taavo Lige andis ülevaate koguduse loomisest ja tuletas meelde varem töötanud kogudusevanemaid: Manfred von Glehn (1893-1914), Adam Strandberg (1919-1929), August Reinvart (1930-1941, 1944-1946), Richard Kaups (1941-1944), August Ruusna (1946-1967), Arvo Kajaste (1967-1990), Ants Rebane (1990-1993) ja Heldur Kajaste (1993-1997). Esimese Maailmasõja ajal (1914-1918) oli koguduse töö keelatud.
Viljandi pastor Aamo Remmeli sõnum oli seotud päevade moto kirjakohaga. Maailm allub vananemise seadusele, aga kas ka hing vananeb? Siin kortse ju kohe ei paista. Kindlasti kaotab ta midagi oma esialgsest värskusest. Jumal ei hoia meie südameis vaid möödunud elamuste värskust, vaid toob Püha Vaimu kaudu uut. Vaimu vili pole mitte see, mida sa teed, vaid milline on su iseloom. Jeesus on meile kõigile midagi südamesse kirjutanud, olgu see siis sõnum meie lähedastele ja rahvale.
Liidu president Meego Remmeli jutlus keskendus päeva motole: „Mida vanemaks, seda paremaks – tänulikult, tüdimatult ja ikka innukalt." Ta tõdes, et see ei toimi küll mitte inimese ihuga, vaid paremaks läheb see, mis on inimese sees. Mida vanemaks, seda rikkalikumalt me hakkame elu nägema, meie jumalakogemus muudab meid paremaks. Aja kulgedes lähevad paremaks usklikud, abielusuhted, ka viiulid, kaua koos mänginud orkestrid, jalgpallimeeskonnad ja kogudus.
Paulus kirjutab „Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine." (1Kr 15:58)
„Kindel" – see tähendab hästi oma kohale juurdunud. 115-aastasel kogudusel on juured, töötegijad, kes on olnud innustuseks, me oleme juurdunud nende pärandisse.
„Kõigutamatu" – see on olevik. Kui te teate, kus on teie juured, siis ärge laske ennast kõigutada kriitikast, eriarvamustest või maailma mõistmatusest.
„Olge innukad" – see on suunatud tulevikku. Kui me teame, kus on meie juured ja kuhu oleme kinnitatud, siis saame Jumala tööd edasi viia. Töö on elu mõjutamine meie keskkonnas, meil on mõju ümbritsevatele inimsuhetele – ärgu keegi arvaku, et tema on liiga vana ja väeti, et midagi veel teha – mida vanemaks seda paremaks!
„Teadke, et teie vaevanägemine Issandas pole tühine" Jumal aga on suurem kui päikesealune maailm. Tema annab meile võidu Kristuse läbi! Eelnevad põlvkonnad on osa järjepidevusest, mille tulemus avaldub hoopis hiljem. Issandal on väljapääs surmast, tänu temale me teeme ja tähendame enamat, meie elu ja surma tähendus on suurem kui meie ise. Koguduse rajasid ja selle kiriku ehitasid inimesed, keda enam pole, aga nende töö ja tähendus elab edasi.
Pidustused lõppesid õhtuse kammerkontserdiga: „Mida vanemaks, seda paremaks – koos sõpradega". Kontserdil astusid üles Heili Meibaum (flööt), Mait Meibaum (klaver), Kristjan Nõlvak (viiul), Heili Vaus-Tamm (klaver), Alina Sokolovskaja (mandoliin), Moonika Sutt (laul) ja Juhan Palm-Peipman (vioola). Esitati muusikat erinevates koosseisudes ja mitmes stiilis, iga teos oli omamoodi läbitunnetatud pärl. Üldmuljeks sai mitmekesisus – elurõõmsa liikumisega loost vaikse mõtiskluseni, sealt sügava kirgliku palveni ja vahelduseks nakatavat mängulisust.
„Kahju, et järgmist pidu tervelt 5 aastat ootama peab", oli ühe koguduseliikme kokkuvõte. Ometi on iga meile elada antud päev kingitus Jumalalt. Olgu see elatud selliselt Jeesuse läheduses, et kuigi meie väline inimene vananeb, uueneks meie seesmine tõepoolest päev-päevalt.
Juubeli panid kirja Sirje Reemets, Eevi Pilliroog, Kerli-Kadri Lige, Lembi Paldre ja Taavo Lige.
Jutlused ja loengud on kuulatavad koguduse koduleheküljel www.nbk.ee