5/2010 Kristi Ugam, koguduse sõber
Juba 109 aastat on Nurstes iseseisev baptistikogudus. Algaastail sai seaduslikult koguneda Peterburis asunud saksa emakoguduse nime varjus. Ado [Aadu] Tärk korraldas 1923. aastal suure kabeli ehituse, avamisel olnud 1000 sööjat. Järgnesid põgenemine, küüditamised, kolhoosid ja ajuloputus. Täna on koguduses 9 liiget.
Ärkamine algab Jumala kojast
Olen vahel kuulnud suurustamist ärkamisest: seda nõutakse, kuulutatakse, tehakse kiireid järeldusi. Olen näinud ka siirast ja alandlikku palvet selle pärast. Samuti olen kritiseerinud piirdumist vaid palvega. Täna ulatub mu nina üle pingiserva ja ma taipan, et noor ei oska alati hinnata vanade võimalusi. Kannatamatus pole usk, Jumalal on omad ajad. Vahel piisab kui kuldkausid taevas üle ajavad. Enne kui Jumal hakkab palvetele vastama, peavad need olema meid muutnud. Ärkamine ei alga patuste patutundmisest, vaid õigete pühendumisest.
Kitsaim kitsaskoht
Äratusnädalaid peeti Hiiumaal vanasti pidevalt: joosti kutsudes läbi kõik oma küla pered. Vahepeal oli vaikne. Seostan seda siinse suurima probleemiga: karjased elavad kõik peale ühe Kärdlas. Pühapäeval sõitsid autod ette ja eest ära. Kui kellaajad muutusid, helistati suletud ringile. Külarahvas rääkis meie palvelast, mitte meie kogudusest.
Nurste kogudusega on vastupidi. Kaljo Järva on Kärdelt pärit, kuid ta jättis maha koorijuhtimise, et sõita neli aastat iga pühapäev 90 km taksot 5 km kaugusel elavale karjasele. Kui viimane suri, jäi töö tema kanda. Nüüd sõidab 80. sünnipäeva pidanud lesk kasvõi iga päev saare teise otsa oma koguduse toidulauda katma (vahel koguni metssealihaga). Täna on kõik, kes olid Kalju tulles koguduses, juba igavikus.
Kristus puhastab ja ühendab oma kogudust
Nurstes kogetav viib mõtted äsjasele viibimisele ühes hollandi-ekvadori peres. Pereema on pärit vennaste kogudusest ja seotud baptistidega. Jumal viis nad aga tööle ühte katoliku kihelkonda. Pühapäevakoolist sirgunuid seal enam ei näe: on vastpöördunud ja välismaalased. Jumal laseb oma kogudusel käia läbi tule, et teda puhastada ja liita. Protestantide põlatud ja liikmetest hüljatud koguduses kogesin põhjatut pühadust. Sajanditevanuste mõttekäikude piibellikkus sai selgemaks, sügavuti mindi vaimumaailmas toimuvasse kui Jumala rahvas palvetas, ristis ja murdis leiba. Vaimu üleilmse töö sümbolina näis neeger Aafrikast: katoliiklane, kes laulab oma trummiga peast vanu Ameerika baptistilaule.
Nurstes käib sisse ja välja peresid luteri, vennaste, metodisti, Valguse Tee ja Oleviste taustaga. Tsiteerides hollandi preestrit: see ongi apostelliku usutunnistuse kogudus. On noori, kes suhtlevad igapäevaselt külas, tööl, koolis, poliitikas nendega, kellel on vaja lootust.
Hea sõnumi nädal
Sõnumit tuldi jagama Läänemaalt, Saaremaalt, Tartust ja kodusaarelt. Toodi muusikatervitusi. Lõunahiidlased olid vanadest nootidest „üles soojendanud" spirituaale. Meego Remmel pidas ka ametikoolis Hiiumaa õpetajatele head vastukaja leidnud ettekande väärtustest.
Ükski teenistus 8 järjestikuse päeva jooksul ei kordunud. Oli prohvetisõna- isiklikku ja kogudusele; oli haigete peale käte panemist; oli palvet ringis, kuhu igaüks tõi oma pakilisima südamesoovi; oli eestpalvele tulijaid; oli argade võidmist (hulk aktiviste tormas ummisjalu, et mahuks esimesse pinki). Kõik oli ootamatu ja vaimustav. Kord jäi kellgi 20 minutit enne oodatavat lõppu seisma, nii et kõrvalruumis, kuhu tehnika viis hääle väikeste laste emadele, olid mänguasjad ammu enne lõpetamist ööunele pandud.
Kel süda sundis, tuli saare teisest otsast. Avajumalateenistusel oli ca 90 inimest, iga päev üle 40 ja mitte samad näod. Üks külamees käis ainsa korra ja ütles, et sai rahu südamesse.
Püha preesterkond
Nüüd, mil kuldkausid taevas ajavad üle, on hingevaenlasel pähe tulnud muuta Hiiumaa elamiskõlbmatuks: pole elanikke, pole kogudusi. Kogu läänepoolne Eesti ähvardab langeda kasutusse Euroopa Liidu ümber kootava energeetilise sõltuvussilmuse osana. Täiesti uskumatul kombel on seadusedki mullu nii muudetud, et projekti algatajal on õigus sundvõõrandamisele – olukord, kus raha ja võim on halvanud mõistuse ja ainult Kõigekõrgem võib kaitsta. Tegin üleskutse luua palvegrupp – keegi ei registreerunud. Selles kuus meenutame sõja lõppu ja tõika, et meeleparandus, rahu ja vabadus ei ole rahvaste kätes, vaid nende südametunnistusel, kes on kutsutud olema need 10 õiget, kes tingivad Jumalalt halastust. Laskem ärkamisel alata enestes!