1/2010 Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus
Jumal teeb imesid inimestega, kelle elus ei paista olevat mingit perspektiivi ega lootust. Sellest räägivad Lootuse Külas elevate endiste alkohoolikute ja narkomaanide sütitavad tunnistused. Detsembris pälvis Lootuse Küla Eesti Kirikute Nõukogu 2009. aasta oikumeenilise sotsiaaltöö aastapreemia.
On aasta 2003. Elu Eestis paraneb väga kiiresti, tulevik näib helge. Lasnamäe noormehel Ilja Naiveltil (32) mõlgub peas aga vaid üks mõte: kust saada mõnisada krooni, et osta tänase päeva doos mõnuainet. Nii iga päev. Ilja tarbib heroiini ja amfetamiini.
Isa ja ema, kes on varem raha andnud, ei taha pojast enam midagi kuulda. Ka tüdruksõber on mehe hüljanud. Politsei tunneb Iljad vargana. Ilja ise tunneb, et ta on kui loom. Ta hoiab omaette ega suuda inimestega suhelda.
Kõigele lisaks jupsib noore mehe tervis. Teda valdab surmahirm.
Inimeste arvates pole tal mingit lootust.
Teine mees, Kert Simson (30) elab samal ajal tormilist elu. Teda saadavad narkootikumid, alkohol ja peod. Ta langeb välja ehituskoolist, kõik näib ühtäkki perspektiivitu. Suhted lähedastega teravnevad niivõrd, et vanaisa ei näe muud valikut kui paluda kohtult poisile lähenemiskeeldu.
Kerdis paisub viha ja andestamatus võõrasisa vastu. Ta lubab seda inimest vihkama jääda igavesti.
Kert varastab "sõprade" tagant ja talle korraldatakse kättemaksuks julm omakohus, kus mängus on pesapallikurikas. Karistusregistri järgi on Kert kelm ja varas. 10 aastat amfetamiini tarvitanud mees näeb enda ees vaid tupikut, teda haaravad enesetapumõtted. Elu näib täiesti raisku minevat.
Elu on võitlus. Kert otsib küll Jumalat, kuid tal napib kannatust. Ta liitub Lootuse Küla programmiga, kuid jätab ühel hetkel Piibli tolmu koguma ning väldib osadusi. Ta lahkub külast, lubades mitte naasta. Teda näeb tihti kodutute supiköökides.
Kolmas mees, Viktor Kersman (54) teeb hommikuti silmad lahti ja küsib kohe, kust peaparandust saaks. Lõunaks kuivab kurk taas alkoholi järele. Keskealine mees lahkub kodunt ning veedab ööd kodutute seltsis maha jäetud majades. Peas vasardab küsimus, kas surm on ukse ees.
Ei. Jumalal on kõigi kolme mehe jaoks hoopis parem plaan. Täna teenivad nii Ilja kui ka Kert Lootuse Külas Jumalat ja kaasinimesi. Nad on vabad ja rõõmsad ning valmistuvad perekondi looma. Viktor on Lootuse Küla vilistlane ning elab igati täisväärtuslikku elu.
Ilja on osav inglise-vene-eesti tõlk, õpetab ja varustab kolleege ning haldab küla veebilehte. Ta on vaba sõltuvustest ning leidnud rahu. Erilise õhinaga valmistub justkui uuesti sündinud mees sel kevadel naist võtma.
"See, mis minu elus on juhtunud, on üks suur Jumala ime! Ma ise pole seda ära teeninud," räägib Ilja. "Mõistsin, et Jumal on mu ainuke lootus, hakkasin teda otsima ja tänama. Kogesin, kuidas ta õnnistab."
2009. aasta lõpus istub Kert üle kümnekonna aasta taas ühises jõululauas oma perega. "Seejuures olime kõik kained!" ütleb ta. Andestamatus võõrasisa vastu on kadnud.
Kert läbis Lootuse Küla kümnekuulise rehabilitatsiooniprogrammi koguni kaks korda ning töötab praegu küla saekaatri juhatajana. Võlgu, mis tal vanast elust õhku jäid, maksis ta kohtutäiturile tagantjärele veel kolm aastat. Nüüd unistab mees, et külas oleks garaaž, kus saaks autosid remontida.
Viktor leiab, et abi saamiseks tuleb oma probleeme enne tunnistada. "Mulle öeldi, et külas tulevad raskused. Mõtlesin, et tuleb midagi tassima hakata. Aga selgus, et raskused on vaimsed – kõige raskem on oma mina maha surumine."
Viktor elab kenas korteris Haapsalus. Tal on töö ja mis veelgi olulisem – rahu. Süükoorem on maha pandud. Suhted, mis alkohol purustas, on tänaseks taastunud. Neid ei vahetaks Viktor enam millegi vastu.
Lootuse Külas käib elu üsna range distsipliini järgi. Äratus on juba kell 6 ning öörahu 22.30. Sinna vahele mahuvad söögid kolm korda päevas, töötunnid, kohustused, koristamine, aga ka isiklik ja ühine osadus Jumalaga. Mehed peavad palvevihikuid, kuhu kirjutavad üles mõtted ja palved ning Jumalalt saadud vastused. See on sisemiselt puhastav rutiin, mis aitab selgusele jõuda iseendas ning keskendada elu Jumalale.
Ilja: "Mul oli alguses väga raske, sest ei suutnud suhelda. Siin tuleb jagada oma mõtteid, kogemusi ja elamusi. Ma polnud nii harjunud. Mul oli raske oma tunnetest rääkida." Selle barjääri on Ilja tänaseks Jumala abiga ületanud.
Kokku on hubases ja vaikses kristlikus külas viie aasta jooksul alkoholist ja narkootikumidest võõrdunud 125 sõltlast. Programmi direktor Viljam Borissenko ütleb, et kümne kuuga võivad meeste elud muutuda 180 kraadi. "Nii et pere ei tunne neid enam äragi!"
"Mehed, kes pole elus kunagi teistele midagi head teinud, panevad rahad kokku, et osta kellelegi uued jalanõud, teevad üksteisele sünnipäevakinke," räägib Borissenko, kes on samuti endine heroiinisõltlane.
Ent siin juhtub ka hoopis teisest ooperist imesid.
Näiteks detsembris 2009 sünnib külas täiesti uskumatu lugu. Tulusid ja kulusid kokku lüües avastatakse, et 25 mehe söögile on kulutatud kõigest 360 krooni kuus! Seejuures on täisjõus mehemürakad söönud iga päev kolm korda sooja ja tervislikku toitu.
Tulusid ja kulusid kokku lüües avastatakse, et 25 mehe söögile on kulutatud kõigest 360 krooni kuus!
Küla tegutseb suuresti erinevatel annetustel ja seega pole raha kunagi üleliia. Liiatigi et talvel tuleb maksta suuremaid energiaarveid, annetused on masu tõttu väiksemad ning küla saekaater saab veidi vähem tellimusi.
"Meil siin sünnivad iga päev imed. Huvitav, millega Jumal järgmisena üllatab!" muigab Borissenko.
Lootuse Küla vajab toetust ja palveid
Lootuse Küla on piiskop Märt Vähi ja tema poja Andrew Vähi poolt 2000. aastal asutatud avalikes huvides tegutsev MTÜ, mille eesmärgiks on sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – sõltlaste – võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel.
Laitses tegutseva Lootuse Küla võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm kestab 10 – 12 kuud ja on mõeldud meestele. Tulevikus plaanitakse alustada ka naistetööd. Kliendile tagatakse tasuta toitlustus, elukoht, riided, psühholoogiline ja vaimuliku abi.
Lootuse Küla usub, et kõige efektiivsem on alkoholi- ja narkosõltuvuse probleemile lähenda kristlikult ehk paluda Jumala abi. Sest nii pole tulemuseks mitte ainult kainus, vaid püsiv, sügav ja mõtestatud suhe Jumalaga, kes annab inimesele jõu elada rahus iseenda ja teiste inimestega uut, muudetud elu.
Küla on üles ehitatud omavahenditest, ilma laenudeta. Seal tegutseb saekaater ning hiljuti asutati priitahtlik tuletõrjekomando.
Et riiklik karistuspoliitika soosib tulevikus "pisikuritegude" puhul enam rehabilitatsiooni vangla asemel, annab see Lootuse Külale võimaluse juhtida veelgi enam inimesi Jumala juurde. Ehitusplaanidesse kuuluvad ühepereelamud, naiste- ja perekeskus.
Lootuse Küla võtab vastu annetusi MTÜ Lootuse Küla pangakontole Swedbank a/a 221017410925. Samas on oodatud ka mitterahalised annetused, olgu moosipurk, kootud kindapaar või ehitusmaterjal.
Igaüks saab küla toetada palves. Samuti juhatada külla inimesi, kelle elu vajab korrastamist. Abivajajatest saab teada anda telefonidel 56633804 või 6716198.
14_PA030044 Argipäeva hommikuti toimuvad Lootuse külas õppetunnid.
14_P4230004 Küla elanikud teevad kõik eluks vajaliku ise, puidutööstus õpetab meestele töö tegemist ning on ka peamine küla sissetuleku allikas.
14_PC190480 Jõuluaeg on perede taaskohtumise aeg ka Lootuse Küla rahvale.
14_PC290643 Lootuse Küla elanikud detsembris 2009.