02/2011
Jaanuaris saatis Teekäija küsimusi poliitilistele erakondadele (Teekäija 1/2011). Käesolevas numbris toome ära meie küsimused ja osa vastuseid.
Kes teie erakonna tippkandidaatidest kehastab kõige enam tarkust avalikus ja isiklikus elus?
Tõnis Kõiv (Reformierakond): Andrus Ansip on eeskujuks nii eluviisi, teadmiste kui väärtuste poolest. Esimehena kujundab ta erakonna kõikide teiste liikmete üldist suhtumist ja arusaamist.
Tervise Arengu Instituudi eesmärk on vähendada puhta alkoholi tarbimist inimese kohta 8 liitrini aastas (praegu 10,2). Mida olete teie valmis tegema?
Rein Ratas (Keskerakond): Keelustame alkoholireklaami, alkoholi lubame müüa vaid erikauplustes, loome üleriigilise võrgustiku alkoholismi ja narkomaania ravi nõustamiseks jm.
Rauno Veri (IRL): Võtame lõpuks vastu riikliku alkoholipoliitika. Eesmärk peab olema elukeskkond, mis ei propageeri alkoholi.
Kas haiglakaplanaat ja selle riiklik rahastamine on vajalik?
Rauno Veri: Oleme regionaalminister Siim Kiisleri juhtimisel toonud haiglakaplanaadi teema EELK ja Vabariigi Valitsuse ühiskomisjoni agendasse selleks, et luua eeldused haigete hingehoiu ja usuliste vajaduste rahuldamise tagamiseks. Veel enne valitsemisperioodi lõppu seisab ees rahastamisküsimuse arutelu Eesti Haigekassaga.
Kas riik peaks senisest rohkem toetama traditsioonilist peremudelit või tunnustama võrdväärselt uusi kooselu vorme?
SDE: Kui perekonnaseadus aitab registreeritud paaridel tekkida võivaid probleeme lahendada, siis registreerimata kooselus elavate paaride samasuguste probleemide lahendamiseks sellest seadusest abi ei ole. Seetõttu toetame mitteabielulise kooselu õiguslikku reguleerimist.
Kas olete valmis tõstma füüsiliste isikute maksuvabade annetuste osakaalu praeguselt 5%lt 10%le?
EKD: Toetame maksuvabastust annetustelt 10% ulatuses. Füüsilisest isikust annetajaid tuleks kohelda võrdselt juriidiliste isikutega. MTÜ-d on Eestis alarahastatud. Nende tegevus kaasab suuri rahvahulki, kuhu on panustatud palju vabatahtlikku tööd, mistõttu MTÜ-d on riigile headeks partneriteks. Kuid mitte ainult seda, vaid vabaühendused moodustavad sotsiaalse võrgustiku, mis on igale kodanikule vajalik.
Millistes valdkondades võiksid kirikud ja kogudused ühiskonnas aktiivsemalt kaasa tegutseda?
SDE: Kirikute ja koguduste, nagu ka kõigi teiste kodanikuühenduste, roll Eesti ühiskonnas tehtavate otsuste kujundamisel peab suurenema. Selleks peame vajalikuks anda üleriigilistele kodanikeühendustele sõnaõigus Riigikogu komisjonide töös.
Religiooniõpetust Eesti koolides sisuliselt ei ole. Kas soovijad saavad piisavalt informatsiooni religioonidest ka ilma selleta?
SDE: Gümnaasiumi õppekavas on usundiõpetuse valikkursused „Inimene ja religioon" ja „Eesti usuline maastik". Need läbinud õpilased saavad piisava, adekvaatse ja kallutamata informatsiooni religioonidest.
Tõnis Kõiv: Minu arvates kuulub Eesti vägagi selgelt kristlikku (euroopalikku) kultuuriruumi ning seda tuleb koolis õpetada.
EKD: Religiooniõpetus on hädavajalik. Teiste ainetega koos õpetamine ei ole võimalik, kuna õpetajatel ei ole selleks piisavat ettevalmistust ja nad ei soovi seda ka teha.