11/2012 Joosep Tammo, EKN asepresident
„Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses." (1Tm 2:1-2)
Kümme aastat tagasi allkirjastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokolli. 17. oktoobril kohtusid Stenbocki majas härra Andrus Ansipiga EKN juhatuse esimees piiskop Einar Soone, juhatuse liikmed piiskop Philippe Jourdan ja pastor Joosep Tammo ning täitevsekretär Ruudi Leinus.
Vaadati tagasi 10 aastaga käidud teele. EKN hariduse valdkonda juhib allakirjutanu. Tõdesin, et 
usundiõpetuse valikainena riiklikku õppekavasse kinnitamine ja kirikute kaasarääkimine selle ainekava koostamisel on suur saavutus. Kuid ilmselt ei rahulda see seis paljusid kristlasi ja seetõttu on päevakorras konfessionaalsete koolide loomine. Näitena võib tuua Tallinna Toomkooli ja Tartu Peetri kooli. Ühelt poolt rikastab selline areng meie haridusmaastikku, kuid samas ei tohi unustada kirikurahva getostumise ohtu. Muret teeb teoloogilistele kõrgkoolidele avaldatav surve ühinemiseks. Samas ei tohi unustada, et kirikud tegelevad vabatahtlikul alusel väärtuspõhise noorsootööga.
Peaminister tunnustas kirikute tööd hariduse vallas ja tõdes, et mõnedes koolides on usundiõpetus väga heal tasemel ning kiitis koguduste noorsootööd. „Miks ei võiks tulevikus koguduste noorsootöö olla rahastatud samadel alustel nagu muu noorsootöö," sõnas Ansip.
Teine suur koostöövaldkond on seotud eluväärtuste ja eetikaga. EKN poolt on asutatud SA Väärtustades Elu, mis nõustab naisi üheteistkümnes maakonnas, s.h ka seitsmes suuremas tervishoiuasutuses. Meego Remmeli eestvedamisel on EKN aktiivselt osalenud bio- ja sotsiaaleetika alastes diskussioonides. Seekord oli päevakorras asendusemaduse temaatika. Kuna peaministri abikaasa on günekoloog, huvitus ta sellest rohkem.
Muidugi põimuvad selliste teemadega seadusloome küsimused. EKN on osalenud mitmete seaduseelnõude ettevalmistamisel ja avaldanud nende suhtes aktiivselt oma arvamust. Samas tõdesime, et kahjuks pole kirikuid uutest seaduseelnõudest alati õigeaegselt informeeritud. Eriti murettekitavad on kristlaskonnale perekonna ja rahva püsimisega seotud küsimused. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 lg 1 ütleb: „Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all." EKN väljendas sügavat muret riigipoolsete seadusandlike algatuste üle, mis kahjustaksid traditsioonilisi pereväärtusi. Näiteks toodi Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud kooseluseaduse kontseptsioon. EKN on saatnud justiitsministrile oma seisukoha, mille koopia anti ka peaministri kantseleile. Valitsusjuht leidis, et tema jaoks on abielu selgelt mehe ja naise vaheline suhe ning ta ei toeta perekonna lahjendatud variante.
Peale selliste teravate teemade tõdeti, et hästi on toiminud kaplanaat Eesti Kaitseväes, kinnipidamisasutustes, Politsei- ja Piirivalveametis. Jätkuvalt on üleval haiglate kaplanaadi teema.
Suur teemade ring on seotud „Pühakodade säilitamise ja arengu" riikliku programmiga. Kirikute jaoks on väga oluline, et programm jätkuks ka pärast 2013. aastat. Probleem tõuseb aga siis, kui hoonel pole enam kasutust. „Küsimus on selles, kuidas toetada väikeste kirikute säilimist piirkondades, kus kogudus on jäänud tühjaks," ütles Ansip.
Rõõmustavad Ajalik ja Ajatu saatesari ning kristlike pühade ülekanded Eesti Televisioonis, hommikupalvused ja teised saated Vikerraadios.
Lõpuks toonitas piiskop Soone, et järgmisel aastal tähistab Eesti Vabariik 95. aastapäeva. Senine hea tava on olnud kaasata selles ka kirikut.
Kohtumisele järgnes vastuvõtt, kuhu olid kutsutud kõigi liikmeskirikute juhid ja tööharude esindajad. Võime öelda, et valitsus mõistab kirikute rolli ja mõju ühiskonnale. Samas on ka kristlaskonnal kohustus olla valguseks mitte ainult Toompeal, vaid ka alllinnas, valdades ja külades.