12/2016 
Mina olen misjonär ja minu igapäevatööks on tutvustada võõrastele inimestele Jeesust. Vahel on see lõbus, sest saame koos lauamänge mängida ja tasapisi lähemalt tutvuda, ning evangeeliumi esitlus tuleb ajapikku, aga alati ei ole see nii võimalik.
Ma mäletan, kui ma ise olin noor kristlane, teinud alles otsuse Jeesuse kasuks. Mulle meeldis Jeesus, aga mõte, et ma temast kellegagi jagama peaks, oli mulle väga võõras.
Jumal on toonud mu ette olukordi ja inimesi, kellega koos olen saanud väga erinevates olukordades oma usku jagada. Mõnikord on see olnud üsna imelik: üksinda, noortegrupist eraldatuna, flaier näpus. Kuid õnneks oli selliseid olukordi piisavalt vähe, et mu proovimisindu maha võtta.
Jeesus saatis jüngreid välja mitmekesi koos ja see on eeskuju, mida me tahame järgida. Noored, kes „Julge Särada“ laagrisse tulevad, ei peaks olema üksi oma usuga ja selle jagamisega.
Kui ma peale mõnda esimest usujagamise korda avastasin, milline kogemus see on ja kuidas uut Vaimu juurde antakse, muutis see mind täielikult. Täna töötan ma igapäevaselt, et keegi täiesti usuvõõras võiks Jeesust tundma õppida.
Ma kutsun sind üles tulema ise või saatma oma koguduse noored „Julge Särada“ konverentsile, kus ühises koosolemiserõõmus saame väljendada oma usku üksteise ülesehitamiseks ja anda endast parim, et paljud võiksid leida tee Jeesuse juurde.
„Julge Särada“ liikumine sai alguse sel ajal, kui kaks noort innukat evangeeliumi jagajat kaotasid oma elu autoõnnetuses. Eriti räägitakse Jürgenist, kes läks evangeelses mõttes särama eelmises Kuressaare „Julge Särada“ laagris. Seal koges ta evangeeliumi jagamist ja usus käimist koos teiste noortega (loe Teekäija 6/2009). Tahame just sellist innukust ja sära üles puhuda, mis on kaugele näha ja nakatab ka teisi.
Helari Hellenurm, Agape Eesti internetimisjonär