09/2013
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus
Me teame, vähemasti sügaval südames, et õnn ei saa peituda materiaalses rikkuses, edukas karjääris või kõrges tunnustuses. Ometi on meie meelerahu tihti just nende näitajate tirida ja tõmmata ning õnnelikuks ei saa sel teel kunagi, sest süües kasvab isu...
„Ole rõõmus!" Jeesus on surnud sinu pattude, haiguste, murede, kiusatuste, südamevalu ja süümepiinade eest.
Õnne ja rõõmu kogemiseks on vaja olla terviklik. Materialism innustab meid uskuma, et inimesest teevad terviku asjad, vaimsem lähenemine seab fookusesse tervise ja inimsuhted. Seda, et võti on tegelikult milleski veel enamas, kogevad inimesed eri hetkedel. Mõne elus juhtub see majanduslikus, emotsionaalses või füüsilises nullpunktis, teist tabab arusaamine siis, kui kõik soovitu on saavutatud, kuid südames valitseb painav tühjus. Midagi on puudu.
Hollywoodi filmides võib tihti näha järgnevat stsenaariumi: lapsel on esinemine, ta kutsub oma isa vaatama ning too lubab kindlasti tulla. Kui laps vaatab etenduse ajal lavalt publikusse, märkab ta seal üht tühja tooli. Ta isa ei tulnudki. Probleem pole toolis või selles, et saalis oleks vähe inimesi. Puudu on keegi, keda ei saa asendada.
Sama on inimhinges valitseva tühjusega. Me võime püüda täita seda ideaalilähedaste inimsuhete, saavutuste, raha või pidutsemisega, kuid mitte miski ega mitte keegi, peale meie taevase Isa, ei suuda seda kohta täita nii, et meil oleks terviklik tunne. Erinevalt Hollywoodi situatsioonist ei tähenda tühjus südames, et meie Isa jättis tulemata, vaid seda, et me pole teda kutsunudki. Ta ootab ukse taga ja koputab, aga me ei tee väljagi ja tunneme teisalt suurt puudust rahust, rõõmust ja lootusest.
Jumal lõi heasüdamliku ja rõõmsa inimese, kuid jättis talle vaba tahte. Vaba tahte isegi mitte täita Jumala antud seadusi ja elada patust elu. Vabaduse teha haiget endale ja teistele ning elada tühja, eesmärgitut ja isekat elu. Ühel hetkel hakkaski inimene kahtlema, kas Jumal talle ikka parimat tahab.
Õiglane, kuid armuline Jumal tõi ise meie eest lunastava ohvri. Jeesus tuli maa peale, elas patuta ning suri kogu inimkonna tehtud ja tulevaste üleastumiste eest. Kolmandal päeval tõusis Jeesus surnuist, võites surma. Samal hommikul läksid naised hauale ning, leidnud eest tühja haua, ehmusid nad väga. Neile ilmus ingel, kes läkitas naised edastama rõõmusõnumit Jeesuse ülestõusmisest. Teel tuli ka Jeesus ise naistele vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!"
Jumal on seesama tänagi. Ka täna tahab ta sulle öelda: „Ole rõõmus!" Jeesus on surnud sinu pattude, haiguste, murede, kiusatuste, südamevalu ja süümepiinade eest. See võitlus on juba lõpetatud ning kui sa võtad vastu võidu – kutsud Kristuse oma südamesse ning elad oma elu Jumala lapsena – saad olla vaba ja õnnelik. Siis saad kogeda „rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine" (Fl 4:7) ning õnne, mis pole kõigutatav.