12/2008 Janek Mäggi

„Jeesus astus poodi sisse. Pani mõned asjad korvi. Jüngreid ei olnud lähedal. Ta otsis taskust raha ja maksis ära. Ta lasi asjad ära pakkida. Ta pani kingitused kuuse alla ja ootas. Lapsed leidsid kingitused üles. Nad said väga rõõmsaks! Jeesus mõtles, et küll on tore, kui saab nii lihtsalt kellegi meele rõõmsaks teha."

Nii võiks kõlada väljavõte ühest päris tavalisest lasteraamatust, kus peategelaseks on Jõuluvana. Mina arvan, et Jeesus käitub sarnaselt. Ta tunneb rõõmu sellest, kui meie tunneme rõõmu. Kingituste saamine on tore isegi täiskasvanute jaoks, rääkimata lastest. Mulle meeldib kohtuavalt kingitusi saada! See on põnev! See on tunnustus. See on kinkija armastuse väljendus.

.

Sageli kuulen, kuidas halvustatakse jõuluaega: üks tilu-lilu käib igal pool, kõik on kommertsiks pööratud jne. Ometi heliseb sellel ajal väga tugev kristlik sõnum – tehke head, sest meilegi on head tehtud. Jeesus on kingitus. Jumal tegi meile kingituse. Lunastus on suur ja suurepärane kink. Jeesus kinkis meile oma elu, igavese elu.

 

Mul on alati hea meel, kui sa tuled!

Meil, kristlastel on vahel tõrjuv hoiak sellesse, mis ühiskonnas meie ümber toimub. Tegelikult ei pruugi see alati olla üdini halb, see võib-olla isegi hea, kui me oskame sellesse õieti suhtuda ja seda ära kasutada.

Jõuluajal kostub „kristlikku" pahameelt rohkemgi, kui muul ajal. Me peame silmakirjalikeks inimesi, kes käivad kirikus ainult jõulude ajal. Kuid tegelikult on ju tore, et nad tulevad! Kasvõi ainult korra aastas. Kasvõi ainult jõulude ajal. Nad kuulevad ju Jumala Sõna.

Paulus märkis, et kui keegi kuulutaks evangeeliumi ka kiusu pärast, siis on tal ikkagi hea meel. Peaasi, et kuulutab. Kui kaubanduskeskustes reklaamid vilguvad, siis nad tuletavad väga paljudele meelde, et on jõulud. Ja väga paljud teavad ja tajuvad, et sellel on kristlik tähendus – nad teavad, et see on Jeesuse sünnipäev.

Jeesuse sünnipäev meeldib mulle väga. Nii suurejoonelist sünnipäevapidu ei pea minu teada mitte keegi. Keegi ei kutsu oma sünnipäevale kõiki inimesi, isegi kontvõõraid. Hüljatuid ja vaevatuid. Kõiki.

See sünnipäev on eriline just ka selle poolest, et ta kestab sageli pool aastat. Algab juba suve teises pooles, kui maailma pealinnade uhkemad kaubamajad avavad oma jõulukorrused ning lõpeb jaanuari lõpus, kui viimased ehted ära korjatakse ja kuused tuleroaks lähevad.

 

Evangeeliumi tõhusaim reklaamikampaania

Paremat evangeelium kuulutamise aega kui jõulud on raske leida. Jõulude kristliku tähenduse varjujäämine saab olla vaid meie, kristlaste vähese aktiivsuse süü. Sest kui me oleksime aktiivsemad, võtaksime rohkem sõna ja korraldaksime rohkem üritusi, siis see sõnum kajaks kaugemale ja mõjusamalt.

Jõulude ajal kuulavad ka usust kaugemal olevad inimesed vaata et hea meelega Jumala Sõna. Ja kas me tõesti julgeme öelda, et see ei tee oma tööd?! Teeb. Teeb. Teeb. Ükski sõna, mis on välja läinud, ei pöördu tagasi tühjalt, vaid toob esile vilja. Kui see sõna on Jumala Sõna, on tema vili hea.

Kui me näeme, et jõuluaeg on oma eesmärgist kõrvale kaldunud, peame meie - mina ja sina - seda tagasi kallutama.

Jõulude ajal peab inimesi meeles pidama. Jõulukaart on tähtis. Sest Jeesus on meid meeles pidanud. Jõulude ajal peab inimestega suhtlema, sest Jeesus suhtleb meiega. Püüdes tema sarnasuse poole, muudame jõuluaja – suurejoonelise evangeeliumi kuulutamise reklaamikampaania – eesmärgipäraseks. Kui me näeme, et ta on oma eesmärgist kõrvale kaldunud, peame meie – mina ja sina – seda tagasi kallutama. Kui igaüks meist teeb väikse teo selles suunas, saab nendest väikestest tegudest kokku suur. Kui tublid oleme, väga suur.

Jeesus lunastas meid vaesusest, haigusest ja surmast. Oma ristisurma läbi. See oli tema kingitus meile. See väljendas tema armastust. Hinges tunnen, et meil on sama kohustus. Väljendada oma kingitustega armastust oma lähedaste vastu.

 

Jeesusele kingitused meeldivad

Sest kingituse suurus seisneb selles, kui palju on kinkija sellesse pannud oma hinge, oma isikupära, oma hoolivust. Jeesus ei andnud meile kinkekaarti, et mine poodi ja osta, mida ise tahad. Raha meil ju on, selles ei ole küsimus. Ja kui ei ole, saame teenida. Või kelleltki küsida. Ta andis iseennast – kõik, mis tal oli. Oma elu. Me ei vaja kinkekaarti, me vajame kinkijat ennast. Parim kingitus väljendab jäägitut pühendumist ja armastust. Tema väärtus on igavene.

Sest kingituse suurus seisneb selles, kui palju on kinkija sellesse pannud oma hinge, oma isikupära, oma hoolivust.

Ainus võimalus mõista, miks Jeesuse sünnipäev on meie aasta kõige olulisem sünnipäev, on anda ka endast kõik. Jeesus ei rääkinud sellest, et me peaksime käima kotiriides ja tuhas – et olla Jumalale meelepärane. Ta rääkis sellest, et me peame tegema üksteisele head.

Mäletate lugu sikkude ja lammaste eraldamisest? Matteuse evangeeliumi 25:37-40 seisab: „Siis vastavad õiged talle: "Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?" Ja kuningas vastab neile: "Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle." Alati me ei teagi, kui suur võib olla mõne näiliselt ilmaliku teo vaimne kaalukus.

Tehkem kingitusi. Pangem neisse oma hing. Tehkem neid, nagu me teeksime neid armastusest oma lähedaste ja Jumala vastu. Jõuluajal eriti. Jeesus kutsus meid oma sünnipäevale. Tähistame seda koos. Meil on, mille üle rõõmustada. Kellele ei ole, kuulutame talle rõõmusõnumit. Läbi kingituste. Läbi armastuse. Sõnumit igavesest elust. Jagame seda. Kõigile.