Gruusia unistus

04 IMG 1513-106/2013 Margus Einlo, Vormsi koguduse pastor

Tere, kallid Gruusia sõbrad! Lennukompanii Air Balticu hinnapoliitika tõttu sattusime Gruusiasse sedakorda maikuus. Öises Tbilisi lennujaamas tervitasid meid telekaamerad. Juba aastaid on eestlased Laar ja Kross Gruusiale suurt eurounistust näidanud. Lillebukettide, tantsu ja veiniga võtavadki grusiinlased Tbilisi lennuväljal vastu oma Europalagani − Eurovisiooni kangelasi.

Eestis käinud gruusia laste vanemate kodudes Mukhisi põgenikekülas on alanud piibliring.

Üldse sattusime mägedemaale paljutähenduslikul ajal, paar päeva enne meie saabumist olid Tbilisis suured rahutused. Niinimetatud seksuaalvähemused said võimudelt loa koguneda paraadiks Rustaveli prospektile. Viidates maa pikaajalistele ristiusu traditsioonidele, pöördus Gruusia patriarh Ilja II Tbilisi linnapea poole palvega nimetatud rongkäigule mitte luba anda. Vaatamata teoloogilisele haridusele, oli linnapea Ugulava aga teisel arvamusel ja riigi konstitutsioonile toetudes sai homoparaad loa. Nähes sündmuste arengut, tulid Tbilisi tänavatele geidemonstratsiooni vastu protesteerima tuhanded õigeusklikud. Võitluseks rongkäigu vastu kõlbasid kõik vahendid, rusikatest nõgesteni. Asi lõppes täieliku õigeusklike võiduga, rahvamassi survele ei suutnud vastu seista isegi politsei ja eriüksus. Maikuine „soodoma ja gomorra rahvas" pages võimude poolt ettenägelikult väljaku serva paigutatud bussidesse ja lahkus kiirustades.

Vaatamata eurounistustele, on Gruusia elanikkonna sissetulekud jäänud endiselt madalaks. Kvareli lähistel Kahheetias elav inglise keele õpetaja ütles oma kuupalgaks 330 lari (165 €) ja keskmine vanaduspension on 130 lari (65 €), põgenike toetus 24 lari, autobensiin maksab juba üle euro liiter. Mõned pastorid saavad kirikute liidust kütusetoetust 200 lari kuus, aga vahemaad on pikad ja maakondades on see sageli ainsaks sissetulekuks pastorile. Georgian Times'i andmetel elab 4,5-miljonilisest Gruusia elanikkonnast üle miljoni inimese alla vaesuspiiri. Riigis on ka üle 450 000 sõjapõgeniku ja viimasel ajal puhkenud piiritülid näitavad, et Gori ümbruse põgenikel pole mingit lootust pöörduda tagasi Tshinvali lähistel asuvatesse kodudesse. Kuna ka küttepuude hinnad on kõrged, siis alustas põgenike pastor Aneri juba sügisel briketipressi kokkupanemisega. Tänaseks on diiselpress juba katsetusjärgus ja ootame kohe toodangut. Takistuseks on Gruusia maapiirkondades kõikuv elektrivool. Kui Aneri oma isetehtud keevitusaparaadiga töötab, siis Karelis n-ö trollibussid seiskuvad. Pastorile annetati küll Eestist moodne keevitus, aga Air Balticu ülikaval pagasiseadus jättis aparaadi Ülemiste lennuväljale maha. Kuna Gruusias on kutsekoolides 7-8 tahtjat ühele kohale, siis käivad läbirääkimised mõnede sõjapõgenike laste toomisest sellel suvel Eesti ettevõtetesse kuuajalisele tootmispraktikale.

Juuni lõpus korraldab pastor Aneri koos Ukraina kogudustega kristliku noortelaagri, kuhu on kutsutud ka möödunud aastal Eestit külastanud põgenike lapsed. Eestis käinud laste vanemate kodudes Mukhisi põgenikekülas on alanud piibliring ja nende päevade sees kuulsin Anerilt, et ristimist ootavad Eestis käinud Lia ja mõned Gori ümbruse isad-emad. Eesti kogudused jätkavad netiraadio loomise toetamist Gruusias. Tänaseks hakkavad muusika kõrval eetrisse jõudma ka lindistused erinevate koguduste pühapäevastest koosolekutest. Stuudioaparatuur tuli kingitusena Eestist. Gruusias veedetud nädal möödus nagu päev. Lennukis istudes meenub põline lenduritarkus – vahemaad õhuvallas nagu merelgi on näilised, tunduvad lähemal kui tegelikult. Nii kipub olema ka Gruusia unistusega.