10/2009 Klaus Rösler, EBF
Karismaatikud soovitavad vee alla vajutamise uut tõlgendust
Pärast Bayeri luterlaste ja baptistide töögrupi poolt avaldatud ühisdokumenti „Teineteiselt õppida – üheskoos uskuda" jätkub ristimisküsimuse elav diskussioon.
Lapseristimise tunnustamise üle arutletakse ka Saksamaa rahvakirikutes. Üks näide Württembergist. Seal küsitakse, kuidas peaksid rahvakirikud käituma oma liikmetega, kes on lapsena ristitud, aga kes on jõudnud hiljem elavale usule ja soovivad seda nüüd ühe avaliku usutunnistusega koos vee alla vajutamise riitusega kinnitata? Selline toiming, kui uuestiristimine, on rahvakirikutele tavaliselt vastuvõtmatu. Kes nüüd seda aga teevad, ei tohi enam üheski nende kiriklikus ametis töötada. See on viinud selleni, et senised rahvakiriku liikmed lähevad üle kas vabakirikutesse või vaikivad oma elu tähtsa otsuse maha.
Üht väljapääsu ummikseisust pakkus hiljuti Württembergi rahvakiriku sees tegutsev karismaatiline Adoramus-osaduskond. Nad pakuvad lahendust, et vee alla vajutamist vaadeldaks kui erilist ristimise aktualiseerimise vormi. Seejuures tuleks eristada kõikide kirikute poolt tunnustatud ristimise mõistmise, et Jumal on selles sõlminud inimesega püsiva lepingu, ja ristimise välise vormi vahel. Rahvakirikutes ristitakse tavaliselt nii, et väikelapse laupa kastetakse veega, samas kui teistes vajutatakse ristitavad Piibli eeskujul täielikult vee alla. Adoramus-osaduskonna juhi Ortwin Schweitzeri arvates võiksid mõlemad kirikud tunnustada vee alla kastmist kui üht „rahvakirikliku riituse täiendamist". Siis ei peaks rahvakirikud seda vee alla vajutamist enam kui uuestiristimist hukka mõistma ja vee alla vajutamisega ristivatel kirikutel poleks põhjust seada kahtluse alla väikelapsele Jumalast pakutud armutõotuse kehtivust.
Württembergi rahvakirik on nende kaalutluste suhtes skeptiline, nähes kaasnevaid küsimusi, mis vajavad täiendavat selgitust. Nende arvates võib olla problemaatiline ka see, et „ristimise aktualiseerimise praktikat võidakse kui uuestiristimist valesti mõista".
Peeter Roosimaa, EKB Liidu ja EKN teoloogiakomisjoni liikme kommentaar:
Ilmselt ei ole probleem mitte niivõrd riituse vormis, kui just selle sisulises mõistmises. Ka meil otsitakse taolistel juhtudel sobivat sõnastust, mis ei tühistaks ega haavaks teiste konfessioonide arusaamu, samas aga võimaldaks selgelt esile tuua meile tähtsa usuristimise tähenduse.