Hääletus mehe ja naise vahelise abielu poolt

6/2010 Teekäija usutlus rootslaste aastakonverentsi külastanud Meego Remmeliga

 

Teekäija: 12.-16. mail toimus Örebros Rootsi Baptisti Liidu, Rootsi Metodisti Kiriku ja Rootsi Misjoni Kiriku ühine konverents. Eesti EKB Koguduste Liidu ametliku partneriga – misjonikirikuga – seovad meid erinevad koostööprojektid ja sõpruskogudused. Üle aastate võttis rootslaste konverentsist osa meie liidu president. Tähendab see midagi erilist?

Meie vennad ja õed Rootsis palusid, et tuleksime ja räägiksime kaasa nende kiriku ajaloos ühel otsustavamal hetkel. Ühelt poolt liigub misjonikirik koos baptistide ja metodistidega selle poole, et moodustada 2011. a ametlikult üks liit. Meil on sarnane ajalooline kogemus möödunud sajandi neljakümnendatest aastatest kui ühise vendluseni jõudsid eesti priilased, baptistid, evangeeliumikristlased ja hulk nelipühilasi. Kuna rootslastel niisugune kogemus puudub, kuulatakse meie häält erilise tähelepanuga. Teiselt poolt elavad kristlased Rootsi Kuningriigis ühiskondlike väljakutsete ajastul. Riigi tellimus kirikutele on, et võetaks omaks ja õnnistataks avaramat abielukäsitust kui piiblipõhine arusaam loomispärasest mehe ja naise ühekssaamisest.

Tänaseks on Rootsi seaduste järgi abielu mõiste ümber defineeritud mis tahes kahe inimese vaheliseks liiduks. Luterlik kirik on ühiskondlikule survele järele andnud ning otsustanud laulatada ka mees-mehe ja naine-naise suhteid. Teised konfessioonid pole seda seni teinud, ent peavad langetama otsuse, kuidas edasi toimida. Rootsi Misjoni Kirik leidis, et nii määravat küsimust ei saa arutada ainuüksi isekeskis, vaid kohale tuleb kutsuda ka välismaiste tütar- ja partnerkirikute esindajad.

Liidu juhatuse ja vanematekoguga asja arutades leidsime, et lisaks kohaleminekule ja protokollilisele sõnavõtule konverentsil tuleks läkitada rootslastele ka meie aastakonverentsi nimel ametlik kirjalik pöördumine. Nii me teatavasti tegimegi. Tõlkisime oma läkituse isegi rootsi keelde, et igaüks, kel soovi, saaks selgelt lugeda, mida me Uue Testamendi järgi usume: homoseksuaalsus on patt, mida ei saa kiriklikult aktsepteerida ega abieluks nimetada, rääkimata õnnistusega paaripanemisest. Isiklikult võtsin konverentsi ees sõna lähtudes Jeesuse manitsusest esimese sajandi kogudustele: „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!" Kinnitasin, et vaimukuulmise monopol ei saa olla nende käes, kes leiavad ja annavad õigustust vabalt vastuollu minna nii piibli- kui kirikuloos läbi aegade kõnelenud Püha Vaimu häälega. Eestimaal ja mujal maailmas kõnetab Vaim kogudusi väga üheselt, tuues esile selguse patu, õiguse ja kohtu kohta, mis taunib homoseksuaalseid suhteid. Rootslased ei tohi seda häält ignoreerida.

TK: Kuidas meie sõnum rootslaste poolt vastu võeti?

Kindlasti ei jäänud me hüüdjaks hääleks kõrbes. Ei olnud me ka sugugi ainsad, kes piibellikult vastutustundliku sõnumi selgelt esile tõid. Samamoodi võtsid sõna kümned ja kümned Rootsi Misjoni Kiriku ning nende tütar- ja partnerkirikute esindajad. Paljud tulid ja tänasid nii mind kui kogu meie vendlust toe eest, mida hädavajalikul hetkel meie kaudu saadi. Samas tõusis üles ka kriitikuid. Üks demagoogilisemaid sõnavõtjaid väitis, et Remmel tahtvat kõik homod vangi panna. Nimelt viitasin oma sõnavõtus, et varakristlikus koguduses tauniti ühtviisi prostitutsiooni, pedofiiliat kui homoseksuaalsust.

Rootsi inimväärikusele tuginevas ühiskonnas on suguühe lõbunaise ja lõbupoisiga karistatav. Samas püütakse õigustada alaealisuse ületanud samasooliste suguelu. Kogudus peab lähtuma mitte ühiskondlikust arvamusest, vaid Jumala sõnast. Kui siis lõpuks otsustamiseks läks, oli enamuse positsioon valdav: Rootsi Misjoni Kirik hääletas mehe ja naise vahelise abielu poolt. Praktiliselt tähendab see otsus, et konfessioon ei tunnusta homoseksuaalseid abielusid. Samas kinnitati, et põhikirjalist kirikukorraldust ei muudeta. Selle järgi on kohalikud kogudused autonoomsed otsustamaks kõik usuellu ja vaimulikesse talitustesse puutuvad küsimused iseseisvalt. Kui nüüd mõni kogudus peaks siiski aktsepteerima samasooliste paaride laulatamist, ei saa meie vendlus taolise kogudusega enam osadus- ja koostöösuhteid jätkata. Ka tähendaks see otsest vastuollu minekut Rootsi Misjoni Kiriku üldise otsusega abielu kui niisuguse suhtes.

Blokeerimaks homoabielude riikliku tunnustusega suvalist registreerimist koguduste vaimulike poolt, kaaluti ka täielikku lahtiütlemist abielude sõlmimise õigusest Rootsis. Sedavõrd radikaalne samm jäeti siiski järgmisel aastal moodustatava ühisliidu otsustada. Samamoodi otsustasid baptistid. Metodistid teevad piiskopkonna otsuse. Samal nädalavahetusel kogunenud Rootsi Evangeelse Vabakiriku ehk endiste Örebro baptistide aastakoosolek ütles aga näiteks Rootsi riigi tunnustusega abielude sõlmimise õigustest lahti, kuna seadusandluses on abielu mõistet laiendatud ka homoseksuaalsetele paaridele.

TK: Millest Rootsi Misjoni Kiriku ühiskonverentsil koos baptistide ja metodistidega üldisemalt juttu oli?

Konverentsi peateemaks olid Jeesuse ja kaasaja maailma väljakutsed tänapäeva kristlaskonna elus. Peakõnelejana astus üles Ameerika kodanikuõiguste ja Lõuna-Aafrika võrdõiguslaste liikumiste eestvedajana tuntud Jim Wallis. Kutsudes üles sotsiaalsele tundlikkusele ja ühiskonna mõjutamisele Kristuse Vaimus ütles Wallis, et mitte poliitikud ei muuda maailma, vaid rahvaliikumised. Kuna poliitikud ei taha minna vastuollu üldrahvalike liikumistega, peaks kristlaskond tegema tänapäeval omalt poolt kõik mitte niivõrd parteipoliitika paremaks muutmisel, kuivõrd ühiskondlike liikumiste algatamisel ja eestvedamisel. Heaks näiteks on rootsi noorte misjoniliikumine. Kümned ja kümned noored lähevad igal aastal välismaale, et arenguriikides abivajavatele inimestele rõõmusõnumit viia ning armastust osutada. Minulgi oli eesõigus tänada ja paluda kogu konverentsi ees õnnistust üle maailma väljasaadetud noorte misjoniläkituse üle.

Samas pakub iga konverents ka huvitavaid kohtumisi ja jutuajamisi isiklikul tasandil. Lisaks võõrustajamaa kolme konfessiooni esindajatele kohtusin erinevate väliskülalistega, nende seas Baptisti Maailmaliidu peasekretäri Neville Callami ning Euro-Aasia EKB liitude föderatsiooni esimehe Viktor Krutkoga, kes on ühtlasi Valgeneve EKB Koguduste Liidu president. Rootsi Misjoni Kiriku Euroopa koostöösuhete juhtkonnaga pidasime nõu omavaheliste suhete ja koostööprojektide tuleviku üle. Rootsi vennad ja õed paluvad jätkuvalt, et toetaksime neid eestpalvetes ja evangeeliumi Vaimus.

.