03/2016
Einike ja Toivo Pilli, Tartu Salemi kogudus
Seminari arendussuunas on jõudsalt arendatud mentorluse valdkonda. Korraldatud ja kavas on mitmeid koolitusi mentoritele. Millega on tegu? Küsimustele vastab lähiajal valmiva mentorluse käsiraamatu toimetaja ja üks autoritest, Toivo Pilli.
Juhendatav peab võtma oma vaimuliku arengu ja jüngerlike teenimisülesannete eest ise vastutuse.
Einike Pilli (EP): Mis on mentorlus ja milleks see hea on?
Toivo Pilli (TP): Ilmalikus maailmas mõistetakse mentorlust kui kogenuma inimese nõuandvat suhet tööle asujaga, kes peab omandama uusi oskusi. Vaimuliku elu ja koguduse kontekstis mõistetakse mentorlust kui kahe vaimulikul teekonnal kõndiva kaasteelise regulaarselt toimuvat toetussuhet, selleks et paremini eesmärgile jõuda ja oma ülesandeid täita. Me keegi ei ole võimelised üksinda Kristust järgima ja vajame teisi inimesi enda kõrvale.
Kuidas leida mentorit? Head juhid on juba liiga hõivatud.
Erinevatele inimestele sobivad erinevad mentorid. See, kas suhe hakkab toimima, selgub katsetamise teel. Mentii ehk juhendatav peab võtma oma vaimuliku arengu ja jüngerlike teenimisülesannete eest ise vastutuse. See tähendab ka nõuannete küsimist. Ning “alandlikkust”, mitte liigset nõudlikkust mentori suhtes, pigem valmisolekut õppida ja areneda. Mõned mentorsuhted ei hakka toimima, seepärast võib alguses kokku leppida, et esimesed kuud on sisseealmise aeg, kus mentorsuhte võib rahuliku südamega lõpetada.
Mis siis, kui mentoril on teistsugune vaimulaad ja väärtushinnangud?
Inimesed ongi erinevad. Just sellest erinevusest võib avastada niisugust panust, mis aitab kristlikku elu ja teenimistööd uue nurga alt märgata. Tegelikult ei ole mentori peamiseks ülesandeks nõu anda. Pigem on ta kuulaja, kes aitab küsimuste kaudu mentiil vastusteni jõuda. Ta aitab luua arengukeskkonda.
Mis siis, kui mentor näeb tõsiseid riskikohti mentii elupraktikas?
Väga oluline on, et mentorsuhtes räägitakse tegelikest asjadest. Ja kui ilmnevad tegelikud probleemid, siis tuleb neist ka avameelselt kõnelda. Kui usaldus mentori ja mentii vahel on suur, saab mentor ka konkreetseid juhiseid välja pakkuda. Mentii vastutus on, kuidas ta neid kuulab ja rakendab. Muidugi võib järgmistel kohtumistel arutada ka seda, mida ja kuidas on mentii vahepeal ellu viinud.
Millised on Sinu hinnangul meie liidu töötegijate kõige tõsisemad arengukohad?
Esimene arengukoht on vaimulik. Et me töötajatena ei kaotaks usku ja lootust sellesse teenimistöösse, mis me teeme. Et mõistaksime selle töö väärtust, millega me koguduses ja kogudusena teenime. Muu järgneb sellele. Läbipõlemise vältimine. Peresuhete hoidmine. Suhtlus- ja teised tööoskused. Koguduse arenguga seotud teemad. Juhtimisvõtted.
Kas Sinul on olnud mentor ja mida suhe temaga on Sulle andnud?
Mul on ka praegu mentor, kellega ma, tõsi küll, suhteliselt harva kohtun. Esiteks on tema näol tegemist mõistva vestluspartneriga. See mõistmine ei tähenda, et ta kõigele takka kiidaks. Ta esitab küsimusi, mis panevad mind asju uues valguses nägema. Olen temalt saanud mõningaid väga kasulikke praktilisi juhiseid, kuidas võiks mõnes olukorras tegutseda. Aga valik on ikkagi jäänud minu teha. Teiseks tean ma, et ta on alati minu poolel. Me oleme head sõbrad.
Millisel juhul peaks kindlasti otsima endale mentori?
Igal juhul. Jeesus saatis jüngrid välja kahekaupa. Ma arvan, et see ei olnud juhuslik. Juhtidena vajame mentorsuhet kindlasti siis, kui meil hakkab tekkima tunne, et ainult meie üksi saame asjadega hakkama ja mõistame tegelikku olukorda. Mentorsuhtest on kindlasti hästi palju kasu, kui alustame tööd või alustame uute ettevõtmistega juba väljakujunenud töös. Ja mentor võib olla ka vaimulikuks juhendajaks, kes aitab meil kindlamalt Kristust järgida.
Rohkem on võimalik mentorluse kohta lugeda 2016. aastal elektrooniliselt ja veidi hiljem paberkandjal ilmuvast mentorluse käsiraamatust.