Juuni 2020 04 teoloogika
Mikael Raihhelgauz, KUSi arendusjuht teadustegevuse alal

„Teoloogia on mõttetu, ma vajan ainult Jeesust.“ Sarnast ideed olen kuulnud natuke erinevas sõnastuses päris mitme tubli kristlase käest. Seisukoht, et teoloogia ei too uskliku ellu midagi väärtuslikku juurde, pole kuigi haruldane. Arvamus, et teoloogiast saavad kasu üksnes eliitpastorid ja elevandiluust tornides elavad professorid, on ehk veelgi levinum. KUSi meeskond ei ole kummagi väitega nõus, ent samas mõistame, kuidas sellised eelarvamused tekkida võisid. Ebavajalik keerukus või pedantne sõnastuse kallal norimine jääb paraku paljude – ka väga heade – teoloogiliste tekstide paheks. Teoloogiast tuleks aga rääkida lihtsalt – nii et igaüks mõistaks ja saaks uusi teadmisi vahetult oma elus rakendada. Selle eesmärgiga alustamegi taskuhäälinguga „Teoloogika“.

Iga kuu püüame arutada mõnda olulist teoloogilist küsimust ja uurida, kuidas see päriselt isiklikku vaimulikku kasvu ja koguduse arengut mõjutab. Esimese osa teema on ehk mõneti üllatav, sest pealtnäha on see väga mitteteoloogiline. Nimelt rääkisime Ragne Kivimetsaga ülistusest. Saate käigus aga tuli välja, et ülistus ei ole ainult hea muusika või teenistusel kogetav emotsioon, vaid valdkond, mis tõstatab rohkelt küsimusi selle kohta, mida me usume ja kuidas me oma õdesid-vendi kohtleme. Ent põnevaid küsimusi ilmnes veelgi. Miks mõtleme ülistuse all ennekõike ühislaulmist ja mitte terviklikku eluviisi? Kas ülistus, mis meile „täiega heana“ tundub, on ka Piibli seisukohalt hea? Kas äge bridge viib Jumalale lähemale? Kuidas ülistada siis, kui oled introvert ega julge lauldes isegi käsi üles tõsta? Mis lepitab koraalide armastajaid ja Hillsongi fänne? Kõigele sellele püüdsime vastata, arutades äsja eesti keeles ilmunud Vaughan Robertsi raamatut „Tõeline ülistus“. Lõpus aga soovitas Ragne kevade parimaid hitte.Selle artikli kirjutamise päeval sai lindistatud ka taskuhäälingu teine osa, mis saab Jumala abiga 22. juunil avalikult kättesaadavaks. Teoloogika uues episoodis vestleme 3D Koguduse pastori Jakob Remmeliga teemal, mis parajasti meie saate eesmärgiga haakub. Nimelt räägime apologeetikast – distsipliinist, mille kasulikkus ei ole kristlikes ringkondades sugugi ilmne.

Vaatamata sellele, et olen ise suur apologeetika fänn, pean nõustuma kurva tõsiasjaga, et ainuüksi mõistuslike argumentidega – olgu need kuitahes tugevad – enamikku inimesi ümber ei veena. Usul on kahtlemata ka üleloomuliku jumaliku puudutuse aspekt, mida puhta loogikaga ei hooma. Aga kas sellest järeldub, et apologeetika on täiesti kasutu? Jakobi arvates mitte. Jätkuks ülistusteemalisele taskuhäälingule arutame Ragnega, miks ühel korralikul kristlasel ikkagi ainuüksi ülistusmuusikast ei piisa ja kus on vaja igapäevases evangelismis tõsisemate argumentide üle ajusid ragistada. Igal juhul ootame Sind kuulama ja kaasa mõtlema! Praegu leiab „Teoloogika“ Spotify’st ja KUSi veebilehelt, aga loodame, et peagi oleme ka iTunes’ist kättesaadavad.

Kui Sul on küsimusi või ettepanekuid teemadest, mida võiksime järgnevate saadete käigus arutada, kirjuta nendest julgelt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Agnes Pulk: Taskuhäälingu algus tundus liiga kiire ja teema arendus raskesti jälgitav, edasi muutus kas tempo pisut rahulikumaks või muutus midagi minus.
Mind puudutasid mõtted, et mitte muusika ei vii meid n-ö kõige pühamasse paika, vaid ikka Kristus. Samas on muusikal vägi, mida me ei peaks eitama. Hea ülistus liidab erinevad põlvkonnad kokku, mitte ei lahuta. Hea ülistusjuht arvestab igas vanuses inimestega, sh eakate ja lastega. Tema roll on aidata muusika abil segajad eemaldada, et inimene saaks Jumalaga suhelda. Sealjuures ei tohiks ülistus ise uusi segajaid luua. Olen kogenud, et väga vali heli, liiga „peksev“ trumm, liiga sisutühjad sõnad, halb tõlge või liigselt enda sooritusele keskendunud ülistajad häirivad kuulajaid niivõrd, et neil on raske siiralt kaasa laulda ja end Jumalale avada.
Minu arvamus on, et hea ülistus on see, kui Jumala võidmine tuleb muusika ja muusikute üle – see kandub üle ka saali, rahvale. See on nn avatud taeva efekt, mil inimesed kogevadki, et Jumal on siinsamas, meie keskel. Muusika (nagu paljude tegevuste) roll on juhatada meid Jumalale lähemale (Kl 1:16).
Kuulasin ka saates mainitud ülistuslugusid ja sain väga õnnistatud. Aitäh selle toreda võimaluse eest ja saate tegijatele (Püha Vaimu) tuult tiibadesse!