Märts 2022 
Jaanika Kišunas, KUSi tudeng
Seminari 100. aastapäeva sündmused said särava punkti Keilas, kus koguneti pidulikule jumalateenistusele, peeti tänupalveid ja asetati pärg kooli esimese direktori, Adam Podini hauale.
Juubelihõngulist jumalateenistust Keila palvelas juhatas koguduse pastor Gunnar Mägi. Ta tõi kohaletulnuteni teadmise, et täpselt 100 aastat ja 1 päev tagasi, 5. märtsil 1922, avati sellessamas hoones Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar, mille tänane nimi on Kõrgem Usuteaduslik Seminar. Avapäeval peetud pidulikus kõnes esitas Martin Schmidt, üks toonastest õppejõududest, väljakutse, et kasutatagu hiljuti saabunud vabadust võimalikult hästi Jumala sõna levitamiseks kogu Eestimaal ning seminar töötagu nii, et kõik võiksid veenduda: „Jah, seda kooli on tarvis!”
Kui avajumalateenistusel osalesid seminari vastu võetud õpilased, nende juhendajad ja sponsorid, siis sada aastat hiljem peetud tänujumalateenistusele kogunes Keila palvela ruumidesse lisaks kohalikele pea samapalju külalisi. Teenistusel olid erinevates rollides kaastegevad mitmed KUSi tudengid, vilistlased ja õppejõud. Tervitusi tõi Enno Fels, nii Keila linnapeana kui ka usuvennana EELK Keila Miikaeli Koguduse poolt.
Uute „õunapuude“ istutamine jätkub ja puude kasvamisprotsess on pikk.
Gunnar Mägi peetud avapalves tänati Jumala ustavuse ja nende inimeste eest, kes saja aasta jooksul on kooliga vaeva näinud, ehitanud, hoolinud, õppinud, õpetanud ja jätnud eeskuju.
KUSi viimase kursuse üliõpilane Jael Puusaag luges Piiblist kauni peatüki tarkuse väärtusest ja olemusest (Õp 8). Teise kursuse tudeng Aris Sepp kõneles Jumala kutsest Seminari õppima tulla ja ka sellest, mida teoloogia õppimine on tema jaoks tähendanud. „Koolis õpime ühte teoloogiat – armastuse teoloogiat! Kuid lisaks sellele ka muid keerulisemate nimedega aineid, kuna tegu on ikkagi riiklikult akrediteeritud kõrgkooliga,“ ütles Sepp.
Koduloolane Merike Meri kõneles 100 aastat tagasi toimunud avaaktusest kui suurest pidupäevast nii Keila linnale kui kogu Eesti baptistiühendusele. Meri teadis rääkida: „Sarnaselt küsimusele, kas Naatsaretist võib midagi head tulla, küsiti ka Keilas baptistiseminari avades: Kas sellelt kõvalt pinnalt võib tulla midagi head?“ Seejärel luges ta ette terve rea nimesid, kes lõpetasid Keilas tegutsenud kooli 1. ja 2. lennu aastatel 1922–1929. Tuntumad nendest olid Osvald Tärk, Richard Kaups, Johannes Kappel, Rudolf Saul jne.
Jumalateenistuse kõnes (Kl 2:6–10,20–23) tõi KUSi rektor Einike Pilli võrdluse, et teoloogiline kool sarnaneb õunapuuaiaga – selle vilju ei näe alati need, kes selle on istutanud, ja vilju võidakse nautida ka näljaajal (50-aastasel okupatsiooniajal seminari ei olnud). Uute „õunapuude“ istutamine jätkub ja puude kasvamisprotsess on pikk ning eeldab vee ja toitainete juurdevoolu. Nii on Seminarilgi peale istutajate väga palju hoolitsejaid olnud. Pilli jõudis tõdemuseni: „Viljade all lookas olemine on korraga raske ja ilus!“ Tänu Seminarile on Jumala sõna ohtralt levinud ja kogudustes on haritud töötegijaid rohkem kui kunagi varem. Tänujumalateenistuse lõpupalve pidas EKB Liidu president Erki Tamm, kes on taasavatud Seminari esimese kursuse vilistlane.
Jumalateenistuse muusikalist osa kujundas inspireeriv noortebänd Tuuliki Reintam’e juhtimisel. Lisaks teistele pillidele täitsid ruumi ja inimeste hingi ülevad trompetihelid, mis lisasid võidukat kaalu pastor Gunnar Mägi poolt välja öeldud sõnadele: „Teate, see lugu jätkub veel!“
Pärast tordi söömist koguneti Karjaküla kalmistul, kus tänati Jumalat juba töö lõpetanud ustavate sulaste eest ja paluti õnnistust Seminari teisele sajandile.
Kui siinkirjutaja saaks, siis kinnitaks ta Martin Schmidt’ile, et Seminar on tema väljakutse tublisti vastu võtnud – seda kooli on tarvis olnud, sest Keilast on alguse saanud midagi väga head!
Vaata ka 10 aasta taguse päeva kajastust: Margus Kask. Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar 90. Teekäija 9/2012, 14–15.