02/2017 
Erki Tamm, EKB Koguduste Liidu president
Eesti Nokia otsingutega on tegeldud aastakümneid. Paljud väliskülalised nimetavad Eesti uskkondade omavahelist osadust unikaalseks. Üks selle tunnistus oli 3.–4. veebruaril Ida-Virumaal toimunud konverents.
Muidugi saab lugeja küsida, mis võib küll Kiviõlist head tulla? Kuid just selle väheneva rahvaarvuga tööstuslinna vabakoguduse pastor Allan Lilleorg kutsus koos Kohtla-Järve Jumala Sõna koguduse pastori Oleg Proniniga 8 aastat tagasi kristlased kokku. 40 inimesega alanud initsiatiiv kogus tänavu Jõhvi kontserdimajja 700 inimest. Korraldajate soov on olnud tuua erineva konfessionaalse taustaga kristlased ühiselt Jumalat ülistama, palvetama ja laskma Jumala sõnal uut nägemust tuua.
Läbi nende aastate on üheks külalisjutlustajaks olnud Vene Nelipühi Kiriku peapiiskopi asetäitja ja Pihkva kiriku vanempastor Nikolai Zalutski. Venna juured on juba teist põlve nelipühiliikumises, mida nõukogude ajal julmalt taga kiusati.
Teisalt on konverents Eesti rahvuslikus lõimumisprotsessis ainulaadne. Kuigi 65–70% osalejaist on venekeelsed, kogetakse Jumala rahva ühtsust. Oleviste ülistuskoor laulab nii eesti kui vene keeles ja Pihkva nelipühi kiriku muusikud juhivad ülistust sulaselges eesti keeles.
Selliselt üksteist tunnustades pole hirmu ära lahustuda või kaotada identiteeti. Vastupidi, Jumal liidab oma rahvast endaga veel tugevamalt ja ilmutab oma armastust. Kodukogudusse tagasi jõudes ollakse inspireeritud seda kõike jagama teiste Jumala laste ja veel kaugelolijatega. See on Jeesuse soov, „et nad oleksid üks” (Jh 17:11,21j).