03/2011 Refereeris Ermo Jürma
Veebruari keskel kutsus meie koguduste liidu president, pastor Meego Remmel, usurahvast palvetama. Piibel kinnitab: „Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt" (Jk 5:16-17). Kutsun üles meie liidu kogudusi pühenduma 12-päevasele palve- ja paastuajale Eesti maa ja rahva tuleviku eest, alates iseseisvuse väljakuulutamise aastapäevast 23. veebruaril kuni riigikogu valimistepäevani 6. märtsil AD 2011! Võtame erilise aja kümnel nädalapäeval ja kahel pühapäeval, et teenida oma maad ja rahvast eestpalves ning tunnetada ja täita oma missiooni usus, lootuses ja armastuses elumuutva usuliikumisena. Kõigeväeline on tõotanud: „Kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa" (2Aj 7:14).
.Enamus üleskutsele vastanud inimestest leidis neil päevil oma palvekambris senisest rohkem vaikset aega. Mitmete perede nädalane ostukorv oli väiksem ja selle sisu veidi teine. Mitmel pool toimusid meie kogudustes ja kodugruppides erilised ühispalved, sagenesid ka tänases sotsiaalmeedias jagatud palvesoovid. Paljud neil päevil ette võetud või ärajäetud sammudest jäid aga kogukonnal nägemata ja kuulmata. Mõned õed-vennad jagasid oma tähelepanekuid ka Teekäijaga.
ERKI: Kaljus olid eriti noored aktiivsed üleskutsega haakuma. Tean, et mõned meie koguduse noortest loobusid magusast, TV-st ja facebookist. Samuti oskasid nad põhjendada, miks nad seda teevad – pühendada enam tähelepanu Jumalale ja mitte raisata aega tühja peale. Isiklikult mulle mõjus mõnepäevane paast distsiplineerivalt ning ergastavalt. Nii vaimulikult, aga ka füüsiliselt – enesetunne paranes, väsimus kadus ning kehakaal langes.
KOIT: Selise kogudus võttis tänuga vastu üleskutse palve- ja paastuajaks. Kahel kolmapäeval toimus koguduses palveõhtu ja palveteemadeks olid Eesti rahvas, eelseisvad valimised ja Setomaa misjonipäevad. Ajavahemikus 3-6. märts oli kellaajaline üleskutse, palvetada 2 korda päevas. Ülejäänud aja kasutas iga õde ja vend siis nii, kuidas neil südames oli palvetada. Tagasisidena koguduse liikmetelt on olnud kuulda õnnistusrikast palveaega.
LAURA: Palve ja paastumine on see valdkond, kus lääne individualism ja ida kollektivism põrkuvad. Kui läänes antakse inimesele täielik vabadus ise valida ja otsustada, kuidas paastuaega korraldada, siis idas öeldakse kõigile kellaaeg täpselt ette, nt: täna õhtul kella 8st järgmise päeva kella 12ni.
EGON: Olen läbi oma kristliku elu pannud tähele, et kui ma planeerin paastumist ning sellega ka alustan, siis on just sellel päeval kellelgi sünnipäev või vajub keegi äkki tordiga koju või kontorisse kohale. Muidu ei ole neid torditoojaid kuskil, aga nii kui paastuma hakkad, siis nad ujuvad lagedale. Ja kui ma paastun üksi, siis mul on kiusatus loobuda ja lükata paast edasi teise päevale peale (kus muidugi juhtub sama).
Aga kui paastuda koos sõbra, sõprade või kogudusega mingi kindla mustri järgi (nagu meil siin ette öeldakse, et kõik: kogu kool (v.a õpilased) paastuvad nädal aega iga päev õhtu kella 8st järgmise päeva 12ni, siis on mõju kiusatusele järele anda palju vähem.
Meie siin otsustasime, et järgime need päevad ühist mustrit – sellega toetame üksteist ja kui kolleeg kõrval paastub ning teine kõrval pakub maitsvat kooki, siis... Saate isegi aru... ei ole sellist kiusatust järele anda, sest oleme kokku leppinud.
Me vajame paastuda ja palvetada – et murda usuleigust endi ümber ja iseendas. Paluda Jeesuse vere kaitset inimeste üle hingevaenlase rünnakute ja valeõpetuste vastu – et inimestel oleks kergem uskuda.