11/2017 
Viljar Roosimaa kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Piiblist võime lugeda, et Jumala algne tahe on, et mehe ja naise kooselu püsiks surmani. Siiski ei ole inimesed suutnud alati selle põhimõtte järgi elada ja abielulahutused toimuvad ikka ja jälle. Osa lahutatutest loovad varsti uue suhte – mõnikord minnaksegi lahku selleks, et võtta uus partner. Selliseid olukordi on ka kristlaste hulgas.
Kui inimene soovib oma vabaabielu registreerida, siis ei rakendata sellises olukorras uuesti abiellumise keeldu
Korduvalt on minu käest küsitud arvamust, kas kristlane tohib pärast lahutust uuesti abielluda? See oli üheks põhjuseks, miks ma oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari diplomitöö raames uurisin EKB Liidu koguduste juhtide ja valikuliselt ka mõne vaimuliku töötegija suhtumist uuesti abiellumisse.
Kirjandusele toetudes võib jagada arvamused ja seisukohad uuesti abiellumise lubatavusest kolme rühma: uuesti abiellumist täiesti keelav, teatud tingimustel lubav ja hingehoiu põhimõtetest lähtuv vaade. Siiski on neil kõigil ühine arusaam, et lahutus ja uuesti abiellumine on alati seotud patuga. Ei ole normaalne, kui kaks Jeesuse järgijat lahutavad teineteisest ja otsivad endale uue kaaslase.
Uuesti abiellumine on täiesti keelatud
Kuna abielu on Jumala silmis leping, mis kestab kuni ühe abikaasa surmani, on abielulahutusele järgnev uue suhte loomine abielurikkumine. Lugejale võib-olla tuntud David Pawson kirjeldab oma raamatus „Remarriage is adultery unless...”, et Jumal lubab lahutada vaid ühel põhjusel – kui kihlatu magab enne laulatust kõrvalise isikuga. Tema sõnul jääb muudel põhjustel lahutatud abielu Jumala silmis jätkuvalt kehtima. Nii on ka järgnev romantiline suhe uue inimesega püsiv abielurikkumine. Siiski, kui abikaasa sureb, siis on inimene vaba uuesti abielluma – abieluleping kehtib vaid kuni surmani.
Ühe võimaliku erandina esitab James Jacob Prash: „Kõik on uus neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sa alustad olukorrast, milles sind kutsuti.” See tähendaks, et mittekristlasena lahutatu võib uuesti abielluda, kui ta on saanud kristlaseks. See on võimalik, sest ta on Jumala silmis uus loodu. Siiski ei anna see võimalust kristlaseks saanul oma olemasolevat abielu lahutada. Kuna inimene saab uuesti sündida vaid üks kord elus, siis pärast kristlaseks saamist toimunud lahutust ei ole enam võimalik ületada järgmise uuestisünniga.
EKB Liidu koguduste juhtide hulgas on valdav arusaam, mis reeglina ei näe lahutatul võimalust uuesti abielluda. Siiski on nende põhjendused ja rangus erinevad. Mõne pastori arvamusel lisandub ühe vastuvõetava erandina inimese soov teha oma vabaabieluline suhe korda. Võib juhtuda, et juba varem on oldud mitmed korrad abielus või vabaabielus ja nüüd on sooviks praegu olemasolev suhe korrastada nii Jumala kui ka ühiskonna ees. See tähendab, et kui inimene tahab oma vabaabielu registreerida, siis ei rakendata sellises olukorras uuesti abiellumise keeldu. Selliselt on kristlik abielu sõlmimine üks võimalus selliste suhete korrastamisel.
Jumal ei ole loonud reegleid selleks, et inimesed nendest niinimetatud jokk-skeemide abil mööda hiiliks. 
Uuesti abiellumine teatud tingimustel
Teine suur põhimõtteline seisukoht on, et Jumal on andnud teatud tingimused, millal on uuesti abiellumine pärast lahutust lubatav. Üheks selliseks väga piiratud võimaluseks on see, kui uskmatu pool jätab kristlase maha või partner rikub abielu. James Jacob Prash ütleb, et need on ainsad olukorrad, kui Piibel lubab kristlasel uuesti abielluda. Oluline on tema hinnangul see, et usklik pool peab olema süütu – ta ei tohi põhjustada teise poole lahkumist või abielurikkumist. Siiski on probleemiks see, et sellises olukorras on võimatu hinnata ühe inimese süü puudumist. Ainult Jumal näeb südamesse ja suudab hinnata, kas niinimetatud süütu pool on tõesti süütu. Jumal ei ole loonud reegleid selleks, et inimesed nendest niinimetatud jokk-skeemide abil mööda hiiliks.
Sellest tulenevalt on ka arvamusi, et see nimekiri ei pruugi suuta edastada Jumala tegelikku tahet. Kuna Piibel ei kirjuta igat olukorda sõna-sõnaliselt välja, on oluline mõista Pühakirja terviksõnumit ja kavatsust. Piiblist kumab sõnum, et Jumal soovib kaitsta inimese väärikust, tervist ja elu. Kuigi abielu püsimine on ülim eesmärk, võivad tekkida olukorrad, kui abielu säilimine on muutunud võimatuks. Sellisteks olukordadeks võivad olla hülgamine, perevägivald, seksuaalvahekorrast keeldumine või aastatesse ulatuv eraldi elamine võimude sunnil, näiteks pikem vanglakaristus või pagendusse saatmine. Siiski on oluline tähele panna, et sellised olud ei sunni kedagi lahutama.
Kuidas käituda olukorras, kui on soov uuesti abielluda, aga lahutust ei ole võimalik kuidagi õigustada Jumala poolt antud korraldustega ja põhimõtetega? Või kuidas käituda olukorras, kus lahutuses süüdiolev pool soovib uuesti abielluda? Mis juhtub siis, kui see soov muutub väljakannatamatuks tungiks?
On arvamusi, et kas sellises olukorras ei kehti põhimõte: „Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda” (1Kr 7:9). Selline himudes põlemine võib põhjustada täiendavate pattude sooritamisi ja võib rikkuda ka ümbritsevate inimeste rahu. Selge on see, et sellisesse olukorda on jõutud läbi patustamise ja nüüd on vaja tegeleda tagajärgedega.
Hingehoidlik arusaam
Uuesti abiellumise küsimuses pakub omapoolset abi kolmas seisukoht, mis lähtub hingehoidlikest põhimõtetest. Lahutus ja uuesti abiellumine ei ole patud, milleni Jeesuse ristisurma vägi ei ulatuks. Ka sellist pattu teinud inimesele pakub Jumal andestuseteed. Oluline on tunnistada oma valed teod ja siis on Jumal lubanud andestada (vrd 1Jh 1:9).
Siiski ei tohi võtta Jumalalt pakutud armu kergekäeliselt. Kui on toimunud eksimus, siis on väga oluline püüda olukorda parandada nii palju, kui inimlikult on see võimalik. Ka purunenud abielu olukorras on vajalik teha enda poolt parim, et see suhe siiski taastada. Seni kuni püütakse suhet veel kuidagi päästa, ei saa luua uut suhet uue kaaslasega. Kui suhte taastamine on siiski muutunud võimatuks, lõpeb ka üksikuks jäämise nõue. Selliselt on abielulahutuses süüdi oleval isikul võimalus pärast meeleparandusperioodi Jumalale lootes luua uus suhe.
Oluline on tähele panna, et Jumala silmis on ka niinimetatud jokk-skeemitamine patt. Selliselt Jumala armule lootmise sildi all ei ole õige oma naudingu või himude pärast abikaasat vahetada. Patt jääb patuks ka siis, kui ükski inimene ei suuda seda tõestada – Jumal teab tõde.
Kaasatöötamine koguduses
Diplomitöö käigus uurisin ka koguduse juhtide arvamusi uuesti abiellunute kaasatöötamise võimalustest koguduses. See teema puutub kokku mitmete oluliste küsimustega.
Kuidas käituda olukorras, kui koguduses ei ole piisavalt töötegijaid, aga oskuste ja vaimulike andidega liikmed on lahutatud ja uuesti abielus teise inimesega?
Mida teha olukorras, kus uuesti abiellunud liige tunneb kutsumust Jumalalt, aga kogudus ei luba? Mida teha siis, kui inimene tunneb Jumalalt vaimulikuks olemise kutsumust, aga kogudus tõlgendab Piiblit nii, et ta ei tohi vaimuliku tööd koguduses teha?
EKB Liidu kogudustes on tava, et uuesti abiellunud isik pastori ordinatsiooni ei saa. See seisukoht ei sõltu sellest, kas inimese abielulahutus ja uuesti abiellumine toimusid enne kristlaseks saamist või pärast seda.
Teiste ülesannete juures arvamused nii ühtsed ei olnud. Üldiselt on igal koguduseliikmel koht koguduses teenimiseks. Sõltuvalt kogudusest ja selle juhtidest on lubatavad ülesanded erinevad. Kui üks kogudus lubab uuesti abiellunul osaleda ka koguduse juhatuse töös, siis mõnes teises koguduses võib ta kaasa aidata vaid abistavates tegevustes.
Diplomitöö sooritamise järgselt olen ma mõistnud, kui oluline on kuuletuda Jumala poolt antud korraldustele. See muutub eriti oluliseks neile, kellel on Jumalalt kutsumus vaimulikule tööle. Koguduste juhid peavad olema Jumala rahvale eeskujuks ja selle ametiga kaasnevad kõrgendatud standardid. Kui parandada meelt ja tunnistada oma eksimused, siis annab Jumal andeks, aga alati ei saa kõiki tagajärgi enam kõrvaldada. Andestus ei muuda ka toimunud lahutust olematuks.
EKB Liidu kogudused on mõistnud endid Piibli-liikumisena ja peavad arvestama ka abielu küsimustes seal esitatud nõuetega, mis kehtivad nii koguduse lihtliikmetele kui juhtidele.