07-08/2015 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
„Kuidas siis Uus ka on?" Sellise küsimusega on meid kõiki mitmel korral tervitatud. Vahel oleme vastanud mittemidagiütlevalt: „Täitsa tore!" Mida peakski põgusa esmakohtumise järel ütlema.
Huvi teiste inimeste kohta on aga üldiselt suur. Nii räägivad õpilased õpetajatest, töökaaslased ülemusest. Selliselt räägivad koguduseliikmed pastorist. Nii rääkis ka Iisraeli rahvas Inimesepojast: „Kes see Jeesus siis on?" Ja siis nad silmitsesid, vaatlesid, saatsid ja imetlesid teda.
„Sina oled Messias, elava Jumala Poeg."
Kui Jeesus oma küsitluse korraldas: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?", sai ta vastuseks: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist" (Mt 16:13–14).
Seejärel küsis ta oma jüngritelt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?"
Vaikus. Aga siis kostis Peetrus: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg."Mida oleksin mina vastanud, kui oleksin seal olnud? Tõenäoliselt oleksin ma oma mõttes inimeste vastused läbi mänginud: Kas Jeesus saab olla Ristija Johannes? – Ei, tema oli juba surnud. Kas ta on Eelija? – Ei, tema on juba taeva läinud. Kas Jeesus on üks prohvetitest? – Võib-olla, sest kuidas ta Pühakirja seletab, milline side on tal püha taevase Isaga. Kuid siis oleks ikka veel vaja olnud otsustada, mida öelda.
Muidugi täna, aastakümneid koguduses kaasa töötanud 21. sajandi pastorina oleks mu vastus pikem: Jeesus on tee, tõde, elu, ristilöödud Kristus, elava Jumala Poeg, Päästja, vend. „Õige", vastaks ehk Jeesus, „aga ütle mulle, kes olen ma sulle päris isiklikult?"
See küsimus läheb sügavamale. Vahel on Jeesus mulle Lohutaja ja Aitaja, siis jälle Lunastaja ja Issand – see sõltub parajasti minu olukorrast ja meeleolust. Kuid nendest ei tahaks ma väga sõltuvaks jääda, vaid tunnistada Jeesusest üksi: Ta on Issand! Temale kuulub au: selle eest, mis ta teeb. Ja eriti selle eest, kes ta on: Messias, elava Jumala Poeg!
See oli Peetruse vastus – Jumala poolt antud ja talle vaimus elavaks tehtud vastus. Ja Peetrus oli selle omaks võtnud. Iseenesest poleks lihtne Galilea kalur kunagi selleni jõudnud.
Tavaliselt vajame aega, et teisest inimesest endale tõetruud pilti luua. Kui palju enam on vaja aega ja Jumala Vaimu kaastööd, et saada Jeesusest selge pilt. Kuid ühte ma tean: minu pilt Jeesusest ei ole veel kaugeltki valmis!