09/2016 05 ermoj

Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Meile on tuttav ladinakeelne väljend „Citius, altius, fortius“, sõna-sõnalt „Kiiremini, kõrgemale, tugevamini“, millest sai tuntud loosung „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale”.

Eluterve võistlemine paneb meid häid ja paremaid tulemusi taotlema.

See olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt. Moto võttis 1894. aastal kasutusele kaasaegsete olümpiamängude isa, parun Pierre de Coubertin, kellele Didon'i kõne juhtlause Arcueili kolledži spordipeo avamisel tugevat mõju avaldas. Joosta kiiremini, hüpata kõrgemale ja visata kaugemale kui konkurendid – on paljude sportlaste elu mõte. Olümpia on heitlus parimatele, kes seal üksteist mõõdavad.

„Kiiremini, kõrgemale, kaugemale“ peaks kirjeldama elutervet jõukatsumist. Hea asja nimel üksteisega mõõduvõtmine on kuulunud ilmselt alati inimeseksoleku juurde. Seda mitte üksnes spordis, vaid näiteks ka hariduses, majanduses. Edetabelid, diplomid, karikad, preemiad, aasta inimesed jne on üsna levinud ja elavdavad elu. Eluterve võistlemine ei ole paha. Otse vastupidi: see paneb meid häid ja paremaid tulemusi taotlema.

Juba Piibel tunneb (sportlikku) võistlust, kui Johannes ja Peetrus jooksevad hauale ning Johannes on kiirem (Jh 20:4). Apostel kutsub meid üles pidama üksteist ülemaks kui iseennast (Fl 2:3). Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat (Kg 7:19). Samas peaks meil aga olema selgus: mille kiirus – milleks kiiremini? Kellest ülemaks/kõrgemaks – ja miks? Millest mööda – mis eesmärgiga?
„Kiiremini, kõrgemale, kaugemale“ on osutunud sageli ka valeks ja ohtlikuks spiraaliks. Tihti on elutervest võistlusest saanud ebaterve võitlustander. Nii oleme jõudnud otseselt oma argipäeva: kramplik ja haiglane võrdlemine laiutab paljudel aladel. Sören Kierkegaard on väljendanud: „Kogu häda tuleb võrdlemisest.“ Alaline võistlemine ja parem olla tahtmine on liiga paljusid vigastanud ning haigeks teinud.

Selle kohta tunneb Piibel ka teistsuguseid nõuandeid: aeglasemalt, madalamalt, lähemalt! Nii soovitab Jumala sõna pikaldaselt rääkida ja pikaldaselt vihastada (Jk 1:19). Püha laulik õpetab, et me oleme tehtud alamaks Jumalast (Ps 8:6) ja et tervendav on olla Jeesuse lähedal (Lk 18:40).
Niisiis, ärgem kartkem elutervet võistlust, aga pöörakem tähelepanu ka sellele, et me ei unustaks täiendavat hingetõmbeaega.