September 2020 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Millal on sulle viimati kellegi tänamatus silma torganud? Ehk mõtled kohe mõnele kolmeaastasele, kes peab veel õppima, et kõik ei käi tema tujude järgi? Või naabrile, kes üksnes oma rida ajab ega taandu millimeetritki. Või pisut pettunud kogudusekaaslasele, kellel on iga asja kohta midagi lisada, sest „varem oli kõik paremini“?
Peeglist paistab meie enda tänamatus harva silma, küll aga kiiresti teiste puhul. Nende puhul, kes mõtlevad, et nemad on otsustajad, et nemad oskavad kõike või et elu on just neile kõik andnud.
Aga kui ma siis ka enda tänamatust märkan, on see enamasti tõesti üllatav. Miks? Kuidas võiksin elada nii, et minu elu kujundaks tänulikkus?
Tänulik võib olla vaid see, kes ise on usaldavalt (usus) elanud.
Ma usun: tänulik võib olla vaid see, kes on ise eelnevalt usalduses (usus) elanud. Usaldust eeldatakse meilt kõigilt juba esimesest hingetõmbest alates. Me kõik astume siia maailma alasti, väetite ja haavatavatena, me sõltume teistest inimestest ja Jumalast, kes meile elu andis.
Kuid raske on elada usaldavalt sellises maailmas, kus mitte kõik ei ole enam „väga hea“ (1Ms 1:31). Maailmas, mis on täis kannatust ja valu ning kus Jumal on sageli nähtamatu. Maailmas, mis on täis inimesi, kes võivad üksteisele haiget teha ja seda liiga sageli ka teevad.
Lõpuks kivineb usaldus ning moondub nõudlikkuseks, kontrollimisvajaduseks ja kibeduseks. Kuid sellessesamasse maailma tuli Jeesus. Alasti, väeti ja haavatavana – nagu meie kõik. Jumal andis iseennast inimeste kätte –, kes lõid tema viimaks risti. Kuid Jeesus võitis surma ja tõi sellega siia uue elamisviisi. Elu, mis usaldab ohte täis maailmas kontrolli Jumala kätte – usust elamises ja seega ka tänulikult elamises.
Sellist Jeesust tahan ma järgida ja usalduses elada. Ja võib-olla võin varsti, uuesti peeglisse vaadates, juba pisut rohkem tänulikkust märgata. Kas sina oled ka nende hulgas?
Palve: Jeesus, tänan, et Sa tulid siia maale, et tulid mind päästma! Anna mulle andeks minu võlad, ma astun Sinuga lepingusse eluks ja igavikuks. Tänasest tahan olla Sinu poolel, Sinu sõber. Isa taevas, tänu Sinu imelise kohalolu eest. Püha Vaim, tule ja juhi mind kogu tõesse! Ma tunnistan oma suuga seda, mis ma südames usun, et olen Jumala laps ja et keegi ei saa mind Sinust lahutada. Aamen.