September 2021 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Kristlased on usuinimesed, kelle elu keskmes on palju suurt, mida ei saa kõigile ette näidata, mõõta, kaaluda, hinnata ega tõestada. Neilgi on vastamata küsimusi ja teadmatust. Samas tunnistavad nad, et nende elus on asju, mida nad teavad.
Ühe sellise kardinaalse teadmise sõnastas apostel Johannes nii: „Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi“ (1Jh 3:14). Selle lause teises pooles on formuleeritud eriline tõend igavese elu omamise ehtsusest. Elujanu on üldinimlik ja selle poole sirutavad kõik. Surmakartusest väljatulemine ja igavesse ellu astumine ongi Jumala plaan kõigile inimestele. Selle teadmise tõendus on vennaarmastus ja see on paljuütlev tunnus.
Tema silmad on avatud ja ta tunneb ära: mul on palju vendi.
Vennad (ja õed) on siin need inimesed, kes järgivad Kristust. Jeesus ise kujundas selle väljendi, kui ta ühel suurel rahvakogunemisel käed oma järelkäijate poole välja sirutas ja ütles: „Ennäe, mu ema ja minu vennad!“ (Mt 12:49j).
Maailmas on Jeesuse vendi sageli põlatud ja pilgatud. Variser Sauluse erakond arvas, et seda tuleb teha isegi Jumala innukaks teenimiseks.
Piibel tunnistab, et läbi kogu ajaloo on vendadel olnud probleeme ka isekeskis. Meile õpetuseks on jutustatud lugusid, kus mõned vennad on vaenujalale jäänudki ja teised vabastava lahenduseni jõudnud.
Kes on aga Jeesuse Kristuse lunastustöö vastu võtnud ja keda nüüd juhib Püha Vaim, see on surmast ellu tulnud. Tema silmad on avatud ja ta tunneb ära: mul on palju vendi. Paraku räägivad vennad vahel erinevaid keeli, laulavad liiga vanu või liiga uusi laule jne. Samas pole nad siiski enam kauged ega võõrad inimesed, vaid nad on minu armsad vennad. Koos nendega tuleb parandada vigu, paluda andeks, virgutada üksteist usuteel.
Kas sinu juurest on leitav see jumaliku elu tundemärk, et sa armastad vendi? Pead sa oluliseks koos nendega mõelda, rääkida, arutleda, palvetada? On sulle oma kodukoguduse kokkutulek ja ühistöö olulised, panustad sa seal oma andidega? Tunned sa oma koguduse töötegijaid, nende rõõme ja muresid? Tunned sa oma koguduste liidu ühistööd ja oled osaline nende üritustel? Kas sa mõtled, palvetad ja elad kaasa tööharudele? Toetad sa jõudu mööda kõigi kristlaste ühiseid ettevõtmisi (Piibliselts, Pereraadio jne). Veel enam! Kas sa suhtud armastavalt ka nendesse, kes küll ise ei ole veel vennad ega õed, aga keda Jumal armastab.
Need mitmetahulised suhted kogu meie elus on peegliks, millesse vaadates kinnistub teadmine, kas oleme tulnud vaimsest surmast ellu või mitte – kas meie südames on rahu, igavese elu lootus ja rõõm.