6/2010 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
„Issanda Seadus on laitmatu" (Ps 19:8).
Nii kõlab püha lauliku usutunnistus Pühakirja kohta. See kinnitab artikli pealkirja. Oluline on aga edasi lugeda, mida laulik oma Piibli täiuslikkusega silmas peab? Kas meie ikka mõtleme samas suunas või kasutame tema tsitaati oma huvides?
„Täiuslik" on omadussõna. Milline on täiuslik tööriist, näiteks täiuslik haamer? Sellise haamri pea olgu heast terasest, parajalt sile, tal olgu sobiv naela väljatõmbamise lõhik. Vars olgu käepärane, mitte liiga peenike ega liiga jäme ning parajalt pikk. Selline haamer on täiuslik tööriist, aga temaga ei saa lauda saagida. See oleks täiusliku sae ülesanne.
.Kuidas me kirjeldame täiuslikku Jumalat? Ta on näiteks kõikteadja ja kõikvõimas. Milline on täiuslik inimene? Piibel tunneb neid: näiteks Noa ja Iiob, kuid ka Jeesuse jüngreid on kutsutud olema täiuslikud, „nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" (Mt 5:48) Mida peab see silmas? Kas meiegi peame olema kõikteadjad ja kõikvõimsad?
Mis on täiuslikkus? Seda ei saa vastata ühe lausega kõigi inimeste kohta. Täiuslikkus võib olla iga kord midagi erinevat, vastavalt sellele, millises seoses seda vaadeldakse. Ilma seosteta täiuslikkust otsides satume hätta.
Milline on täiuslik Piibel? Ta ei ole seda veel ilma ühegi trükiveata – siis oleks ta täiuslik Õigekeelsuse sõnaraamat. Või raamat, kust ei leia ühtegi loodusteaduslikku viga? Siis oleks ta ehk täiuslik bioloogiaõpik. Positiivse vastuse Piibli täiuslikkusele annab meile klassikaline inspiratsiooni kirjakoht: (2Tm 3:15-17). Sellest näeme, et täiuslik Piibel suudab „ sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses." Ta on „kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole." Kui see teostub – ja see on teostunud juba aastatuhandeid paljude inimeste puhul kogu maailmas – siis on Piibel täiuslik.
Täiuslikkus võib iga kord avalduda pisut erinevalt, vastavalt sellele, mis seoses seda vaadeldakse. Ilma seosteta täiuslikkust otsides satume hätta.
Samas ei tee taevane inspiratsioon meid veel Jumalaks. Piibli autorid ei ole ennast pidanud perfektseteks igas mõeldavas erialaküsimuses. Ka Piibli tõotus: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind" (Lk 10:16) ei tähenda seda. Jeesus ei mõtle sellega, et meie oleksime tema, vaid et me oleme tema tunnistajad. Kristlastesse tuleb suhtuda nagu Kristusesse, aga meid ei saa temaga samastada.
Vahel esineb ka ekslikku Piiblisse uskumist. See võib mõne inimese puhul aastaid, vahel kogu elu kesta ning igat piiblitundi, igat teema ja vendade kohtumise kvaliteeti alla kiskuda. See võib Piibli õppimise tegelikku, vaimulikku väärtust takistada, nii et Jumala tundmine ja enda tundmine jäävad kesiseks – ja seda kogu piibliinnukuse juures!
Piibli täiuslikkust, Issanda Seaduse laitmatust kogeme Psalm 19 mõttes siis,
- kui ta „kosutab hinge" ja taastab meie elujõu (s 8a),
- kui ta meid, kes me oma nõrkuse ja ekslikkuse temale üle anname, eksimatult eluteele saadab (s 8b),
- kui ta meid sõnakuulelikkuse teel ka läbinisti rõõmsaks teeb (s 9a),
- kui ta meid oma selguse ja puhtuse tõttu lausa ehmatab, kuid siiski kõrgemale tõstab (s 9b),
- kui ta annab meile selles petlikus maailmas kindla veendumuse, et Jumala tee on õige (s 10),
- kui ta teeb endale lugeja südames koha, mis on kallim kõigist muudest hüvedest siin maailmas (s 11).