5/2010 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Taas on käes nelipühad, mil me pühitseme Püha Vaimu väljavalamist „kõige liha peale", nagu prohvetid Jumala nimel olid aastasadu varem ette kuulutanud.
Tol ajaloolisel päeval juhtusid Jeruusalemmas erakordsed asjad. Pühas linnas olid siis koos suured rahvamassid ja neil oli, mida näha ja kuulda! Endise Galilea kaluri Peetruse jutlus oli üle maailma kokku tulnud palveränduritele nii otsene sõnum, et paljud tundsid selles ära lausa emakeele. Kõigi tol päeval ilmunud Vaimu üleloomulike kaasnähtuste kõrval oli märkimisväärne see, et tuhanded inimesed mõistsid seda, mida neile Jumala tööst kuulutati ja võtsid selle vastu ning kuuletusid sellele. Vaim asus nende sisse elama, nad muutusid teiseks, seal koondus uus jumalarahvas – sündis kristlik kogudus.
.Vanal ajal oli väga tuntud loetelu halastuse- või õigusetegudest: toita näljaseid, võtta vastu võõraid, riietada alastiolijaid, põetada haigeid, külastada vange, matta surnuid. Inimesi, kes neid tegusid tegid, peeti jumalakartlikeks. Kuid Uus Testament ei paku meile selliste vooruslike tegude lõplikke nimekirju, vaid õpetab, et Kristuse Vaim tuleb meisse kui seeme, mis hakkab juurduma, kasvab ja kannab head vilja. Nii ei seisne nelipüha jääv väärtus mitte ainult Püha Vaimu erakordsetes ja vähem erakordsetes andides – mida tuleb ka taotleda, ustavalt kasutada ja arendada – vaid eelkõige järgnevas viljakandmises.
Piibel ilmutab meile tõe, et „Jumal on armastus". Mäejutluses kutsub Jeesus meid üles: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" Galaatia kirja viiendas peatükis öeldakse: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus" (Gl 5:22-23). Mitmed Piibli tõlgendajad on märkinud, et selles Vaimu vilja lühikirjelduses jääb armastus nimekirja lõpuni kaasa rääkima, nii et siin tuleb esile 9-kordne armastuse avamine: rõõm – juubeldav armastus, rahu – tervendav, parandav armastus, pikk meel – kandev armastus, lahkus – halastav armastus, headus – kinkiv armastus, ustavus – usaldav armastus, tasadus – alandlik armastus, enesevalitsus – vabandamisvalmis armastus.
Jeesus ütleb, et tema jüngreid tuntakse kõige selgemalt ära armastusest, mitte üleloomulikest andidest (kuigi ka need kuuluvad Jumala riiki).
Inimesed, kes elavad osaduses Kristusega, räägivad ja esitavad küsimusi temale, küsivad otsustamisel tema tahtmist jne. Nende pealt on aja möödudes näha, kuidas Vaim nende elu vormib. Loomulikult tuleb iga kristlase elus vastutuult ja vihma, väljakutseid ja probleeme, aga kuidas muidu saaks näiteks „pikk meel, enesevalitsus" meie juures küpseda. Kuidas saaksime muidu edeneda lahkuses kui ei peaks ühe või teise pahura ligimesega kokku puutuma.
Viljapuu teeb inimestele hinnaliseks just vili, mida ta kannab. Ka vaimuvili on mõeldud auks Jumalale ja õnnistuseks teistele. See pole atraktiivsete kristlaste ehteasi. Kui meis elab Jumala Vaim, siis kasvab meis Vaimu vili. Nii oleme kasulik ja hinnaline osa Jumala riigis ja õnnistus ligimestele. Kui meie elu suunab armastus, oleme tõepoolest vaimulikud inimesed ja see tervendab meie ümber inimesi. Seepärast Jeesus ütlebki, et tema jüngreid tuntakse kõige selgemalt ära armastusest, mitte üleloomulikest andidest (kuigi ka kõik see kuulub Jumala riiki).
Apostel Paulus kirjutab: „Juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust" (1Kr 1:22). Küllap on Püha Vaimu tööst rääkides ka meie ümber ja sees neid mõlemaid, kuid Uus Testament kuulutab, et me esimene huvi oleks Kristus.