09/2014 
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor
Klassiõpetaja Ave Gilli tundidesse tuleb praegu iga päev kuus teise klassi õpilast. Ta usub ja on kogenud, et lapse ja vanematega koostöös saab õpetaja iga last õiges suunas kasvatada. Oma peres kasvab Avel ja Paulil kolm poissi ja üks tüdruk.
Õpetaja, aitäh, et te tookord mind koolist ära ei saatnud. Minust on saanud inimene.
Nõukogude ajal ei tohtinud kristlane kooliõpetaja olla. Kas Sa oskad kooliõpetajana seletada, mis on kooliõpetajas nii ohtlikku?
Õpetaja on ju laste maailmavaate kujundaja, elu mõjutaja – tegeleme igapäevaselt ka väärtuskasvatusega. Kindlasti kardeti, et äkki õpetaja kuidagi viib kristlust lasteni. Hoiti, et mitte mingil võimalusel lasteni ei jõuaks usupropagandat.
Kui palju tegelikult saab õpetaja kujundata lapse elu? väärtusi? hoiakuid?
Päris suure osa oma päevast veedab laps koolis ja need inimesed, kellega ta koolis kokku puutub, mõjutavad tema väärtusi ja hoiakuid päris palju. Õpetajana olen eelkõige lapsele eeskujuks, minu isiklikud väärtused ja hoiakud mõjutavad last igal päeval. Oluline on, et mu sõnad ja teod oleksid kooskõlas. Kui ma midagi õpilastelt ootan, siis pean ka ise seda järgima, muidu ei ole rääkimisest kasu. Laps tuleb kooli seitsmeaastaselt ja kindlasti on selleks ajaks teatud väärtused temas kujunenud, aga ka sealt pinnalt annab edasi minna ja eeskuju ning suunamisega lapse vaateid mõjutada.
Aga kui laps tuleb keerulisest taustast, millised on siis õpetaja võimalused?
Õpilasele tuleb pakkuda tuge igal võimalikul juhul. Oluline on isiklik eeskuju: mida ma teen või ütlen. Oma sõnade, hoolimise, armastusega saab inimest kujundada. Võimalus on ka perekonnaga tegeleda, vestelda, kasutada erinevaid tugisüsteeme. Igal inimesel on alati võimalus muutuda, selleks tuleb leida sobiv keskkond ja parimad võimalused.
Eesti koolisüsteem on egalitaarne, st kõigile võrdseid võimalusi pakkuv. Kas sellega saadakse hakkama?
Väärtuskasvatus on tänapäeval tähtsal kohal. Aga ainult kool ei saa sellega tegeleda. Esimesed seitse eluaastat enne kooli panevad lapsele aluse, jätavad jälje. Edasi sõltub palju õpetajast: kui palju ta suudab väärtusi lapseni viia. Koduga peab loomulikult olema hea koostöö.
Mida sa saad teha, kui kodu ei toeta?
Saan olla lapsele toeks ja püüda nii lapse kaudu kui ka ise vanemateni jõuda. Vanematega saab rääkida väärtustest, mis on olulised. Saab olla ka vanematele otsekui tugiisikuks. Ja lõpuks saan mina anda ikkagi oma parima. Isegi üks lahke sõna päeva jooksul võib meie maailma paremaks muuta.
Kas sul on mõni hea näide?
Ühes varasemas koolis oli algkooliastmes väga raskest perest poiss. Tal olid väga tõsised probleemid, kuni noorsoopolitseini välja. Ta lõi, peksis, sülitas kaasõpilaste peale, ropendas. Oli vaja teha otsus, kas ta läheb erikooli või suudan teda hoida oma klassis. Tundsin südames, et ma ei suuda teda erikooli saata, sest ma teadsin, mis teda seal ootab. Ütlesin, et jätan veel viimaseks katseajaks ja me tegime temaga kokkuleppe.
Ta suutis terve aasta vastu pidada, siis läks järgmisesse kooli. Aastate möödudes kohtusin temaga. Küsisin, kuidas läheb? Ta oli õppinud ehitajaks. Ta ütles: „Õpetaja, aitäh, et te tookord mind koolist ära ei saatnud. Minust on saanud inimene, mul läheb elus hästi."
Ma ei tea, mis temast oleks erikoolis saanud, aga see kohtumine aastaid hiljem andis mulle palju rõõmu ja lootust!
Kristlik kool toetab perekonna suundumusi
Mis vahe on õpetada kristlikus koolis ja „tavalises" koolis?
Kristlikus koolis on pere teinud teadliku valiku. Pere toetab meie tegemisi ja vastupidi. Seetõttu saame hommikuringe ja söögiaegu alustada palve või lauluga. On mõtisklused, hardushetked, kristlikke pühasid tähistame kirikus koos. Igal esmaspäeval alustame kogu kooliperega uut nädalat ühises hommikuringis, kus erinevad vaimulikud jagavad mõtteid ja palvetavad koos meiega.
Peamine, mis eristab kristlikku kooli tavakoolist, on kristlik väärtuskasvatus. Samas olen ka tavakoolis püüdnud kristlikke väärtusi endas kanda ja neid ka edasi anda, niipalju kui see on võimalik olnud.
Mida hakkad peale, kui samasooliste kooselu seadustatakse ja ka riiklikku õppekavasse sisse kirjutatakse?
Kindlasti juhindun ka siin piibliõpetusest. Piibel õpetab armastama kõiki. Samasooliste perekonda ma aga õigeks ei pea, sest Jumal on loonud inimese meheks ja naiseks ning see on perekond.
Nii et lähed riikliku õppekavaga vastuollu? 
Loodame, et seadust vastu ei võeta ja perekonna mõiste jääb endiseks. Oma südametunnistusega aga ma kindlasti vastuollu ei lähe. Minu elu aluseks on õpetus Piiblist.
Kas kristliku pere laps peaks õppima kristlikus koolis?
Ma arvan, et kristliku pere laps võiks õppida kristlikus koolis. Mis saab olla veel parem, kui kool ja kodu kannavad ühtseid väärtusi. Lapse arengule oleks see kindlasti positiivne. Aga kindlasti on ka mujal koolides kristlastel oma missioon ja osa täita.
Kas sel juhul võiks olla olemas ka baptistlik üldhariduskool?
Tartu Luterlikus Peetri Koolis peame oluliseks kristlikku väärtuskasvatust laiemalt. Ma ei näe, miks eri konfessioonid ei võiks koostööd teha ühes koolis. Meie koolis on mõlemad klassiõpetajad baptistikogudustest – peale minu veel Eda Kalmus Elvast – ja luterlastega koos töötamine ei ole mingiks takistuseks. Ma isiklikult näen, et kristlik õpetus on laiem kui mistahes konfessioon. Meie kool kannab küll luterlikku traditsiooni ja on seotud EELK Tartu praostkonnaga, aga samas kristlikud põhimõtted, mida me koolis rakendame, on kõikide konfessioonidega sarnased.
Ometi on luterlik kool eraldi katoliku koolist ja Elu Sõna taustaga kristlikust põhikoolist, mis olid enne olemas? Kristlik põhikool on ka üsna väike. Võiks siis äkki kaks väikest kooli kokku panna?
Meil on hea koostöö erinevate kristlike koolide vahel. Pool aastat tagasi (16. mail 2014 – toim.) loodi Kristlike Erakoolide Liit. Kindlasti on iga kristlik kool leidnud oma koha ja natukene omanäolise suuna ning me mahume kõik üksteise kõrvale ära. Samas on ka peredel suurem valikuvõimalus ja nad saavad valida just oma perele sobiva suunaga kristliku kooli.
Kristlik kasvatus algab ikkagi kodust 
Mis teeb perekonnast kristliku perekonna?
See, kes me ise oleme: meie põhimõtted ja väärtused, usk Jumalasse. Kõik pereliikmed ei pruugi olla Jumalaga kohtunud. Mõni on alles teel sinna, mõni on juba leidnud usu. Me saame sellel teel üksteist toetada, palvetada ja kanda ühiselt rõõme ja muresid. Oma peres rõõmustame selle üle, et võime üheskoos Jumalat teenida. Minu abikaasa Paul on Mustvee Betaania koguduse pastor ja kolm suuremat last teenivad aktiivselt kaasa Tartu Kolgata baptistikoguduses.
Mida saab usklik lapsevanem oma lapse usu heaks ära teha?
Peab elama loomulikku elu. Me ei pea pidevalt pingutama selle nimel, kuidas oma last usku pöörata. See, kes ma olen, kannab Jumala armastust edasi. Ma palvetan oma laste eest, olen nende jaoks olemas. Last sundida ei tohi. Mõnes peres sunnitakse tulema kirikusse, pikki palveid lugema – see võib tekitada vastumeelsust.
Vaatame kodus oma kuueaastast Paul Eerikut ja kuulame tema küsimusi. Püüame vestelda temaga teda huvitavatel teemade usust, Jumalast, lugeda piiblilugusid. Ta tuletab igal õhtul meelde, et on õhtupalve aeg. Kui tal on hirm millegi ees, siis palvetame, et see ära kaoks. Kui ta näeb oma peres üht loomulikku usuelu, siis see usk hakkab tema sees kasvama.
Oleme lapsi väikesest peale ka pühapäevakooli viinud. Aga suuremad lapsed on öelnud, et alles isiklik kohtumine ja otsus Jeesust järgida on see, kus nad on tõeliselt kogenud Jumalat.
Mida saab kogudus ära teha?
Kui lapsed koguduses kaasas käivad, siis kogudus saab oma suhete ja hoiakutega näidata, et lapsed on teretulnud. Kui mõni laps teenistusel natuke segab, siis on seegi koguduse loomulik osa. Kindlasti saavad lapse usk ja teadmised Jumalast kasvada pühapäevakoolis. Koosolekul kaasaskäimise kaudu ei pruugi sisu temani jõuda.
Kui lapsed koguduses kaasas ei käi – ka siis saab kogudus midagi teha. Palvetada, otsida võimalusi lasteürituste tegemiseks, tunda huvi laste käekäigu osas, võib-olla ka isiklikult kontakti otsida.
Vanaema julgustus viis isikliku usuni
Kes on olnud Sinu elu tähtsamad õpetajad? Koolis? Elus?
Lapsena kasvasin kristlikus kodus, kus võeti vastu ka palju jutlustajaid. Vaatasin jutlustaja Johannes Jäägeri peale (oli pastoriks Paides jm – toim.), kelle äratuskoosolekul ma Jumala vastu võtsin. Teine eeskuju oli jutlustaja Udo Veevo (oli pastoriks Palade koguduses – toim.).
Täiskasvanuna olen lugenud oma vanaema Adeele Kreeni elulooraamatut. Olen tema peale mõelnud ja tahaks sarnast usku, nagu temal oli. Mustvee koguduses on mitmed öelnud, et ma olevat nagu mu vanaema. Tahan endas kanda seda, kuidas ta ka kõige raskematel hetkedel Jumala peale lootis ja teisi kinnitas.
Väga palju on neid, kelle jutlusi ja nõuandeid ma kuulan. Erinevad huvitavad koolitused ja koolitajad on mu elusuunda muutnud. Eelkõige tahaks aga ise Jumalaga kasvada, kuulda, mida Jumal mulle räägib.
Miks sinust sai kooliõpetaja?
Minu lapsepõlve unistus tegelikult oli saada juuksuriks. Selle peale mul aga annet ei ole kindlasti mitte.
Kui lõpetasin keskkooli, siis oli mul kaks unistust: meditsiin või õpetaja. Valik langes sellele, et läksin õppima lasteaiaõpetajaks. Meie peres varem küll õpetajaid ei olnud, aga mulle meeldis lastega tegeleda. Elu sunnil – kuna lasteaias ma kohe tööd ei saanud – hakkasin omandama klassiõpetaja eriala, sest koolis oli vaba töökoht. Nüüd tunnen, et see on minu õige kutsumus ja amet.
Intervjueeris Leho Paldre
Ave võttis Jeesuse vastu seitsmeaastaselt 
Sain päästetud seitsmeaastaselt. Olin kasvanud kristlikus peres. Ei saa öelda, et oleksin suurt pattu teinud. Aga kui äratuskoosolekul kutsuti ette, et kes tahab Jeesust vastu võtta, siis tundsin, et tahan Jeesust oma ellu vastu võtta. Vanaema oli mu kõrval. Temaga läksime ette ja palvetasime. Minu jaoks oli see juba seitsmeaastaselt väga selge, et tahan koos Jumalaga elada. Pärast seda isiklikku pöördumispalvet tuli teadmine, et ma olen nüüd Jumala laps ja käin koos temaga oma elu.
Ave Gill
Sündinud Mustvees
Koolis käinud Mustvees ja Pärnus
23 aastat abielus Paul Gilliga
Neli last, kellest kolmel juba gümnaasium läbi, neljas alles läheb kooli.
Kooliõpetajana töötanud Lihulas, Mustvees ja Tartus.
EKB Mustvee Betaania koguduse liige
DIREKTORI KOMMENTAAR
Ave Gill on üks neist õpetajatest, kes Peetri kooli rajasid. Tegemist on väga loomingulise ja empaatilise õpetajaga, kelleta me oma haridusasutust ette ei kujuta. Samuti on Ave õppiv õpetaja, kes väärtustab kõrgelt oma professionaalselt arengut. Imetlen Ave oskust suhelda nii õpilaste kui vanemate ja kolleegidega moel, mis edastab kristlikku vaimsust ja ligimesearmastust.
Tarvo Siilaberg,
Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor