01/2018 
Gunnar Mägi, Keila baptistikoguduse pastor
Märjamaa Vabakoguduses 19. detsembril 2017 ametisse seatud pastor Indrek-Eliel Tambek vabandab, et ei saa seekordsel pastorite kogunemisel osaleda – seoses noorte väljasõiduga. – „Oleme külas Saaremaa Siioni ja Nelikaare koguduste ühisel noorteõhtul.” Sellise põhjenduse peale läheb minu suu vett täis. Ta tundub hea karjasena, kes väheste lammaste vajadused suure määgiva karja ette tõstab.
Uurin Indreku plaanide kohta Märjamaal. Tema vastus pole sugugi poleeritud nagu töövestlusele tulijal: „Tuleva nädala esmaspäeval lähen eemale vaikusesse ja küsin Jumalalt eesmärke, möllust eraldudes. Selle järel oskan ma kindlasti täpsemalt rääkida. Mingid ootused on mul siiski.
Sooja südant ja hoolimist õpetas mulle esmalt mu ema, kes juhatas mind ja mu venda Jeesuse juurde.
Olen unistanud orgaanilisemast kogudusest. Sellisest, kus igaüks tunnetab oma rolli. Sellisest, kus jagatakse sõna omavahel ja tunnistatakse, ülistatakse Jumalat ja jagatakse evangeeliumi. Need on lihtsad asjad, milleks Jeesus kutsub meid koguduses. Ta ootab meilt Jeesuse-, koguduse- ja misjonikesksust. Kui me suudaksime seda ainult modelleerida nii, et linnarahvas mitte ainult ei kuule meie häält, vaid ka näeb meie tegusid.
Tahan, et meie koguduse viiel liikmel ja nendega kaasas käivatel noortel oleks koguduse elus kaasasolemine lihtne, aga – paradoksaalselt – võimatu ilma Jeesusega suhet omamata.
Oleme osa võtmas M4 koolitusest ja leidnud, et seal õpitu on olnud väga kasulik ja praktiline eesmärkide seadmisel. Olen õppinud, mida paluda, kuidas panna meeskonda kokku, kuidas ajajoonel eesmärke seada. Nii on minu roll ka teatud aastate järel tagada, et Märjamaa vabakogudusel oleks ühel hetkel potentsiaalselt uus pastor.
Ma ei tunne, et kõik oleks juba paika loksunud.”
Indreku vastustest õhkub ausust ja rahulikkust. Kuna ta minu küsimusi ei pelga, keeran vinti peale ja uurin, kas Märjamaal on ka selliseid teemasid, mis linnapoisi juuksed püsti ajavad?
„Koguduse juures selliseid asju ei ole ja probleemid on vaid mikrotasandil. On loomulik, et inimestel on erinevad ootused ja arvamused. Õnneks saab viie inimesega probleeme lahendada tervislikult ja see pole üldse võimatu.”
Aga Märjamaal laiemalt? – „Kogukonnas ringi liikudes tekib mul vaimulik ärritus. Ka siin on lagunenud peresid ja igat masti sõltuvusi. Olen tuttav peresuhetega, kus inimesed teevad üksteisele haiget. Lisaks kohtan vaimulikku „ühepajatoitu” – kristallide poole pöördujaid, kursuseid, mida korraldatakse seesmise mina otsimiseks. Võib öelda, et näen hingevaenlast läbi katkiste ja murtud elude. Ja peale selle pakub ta vastuseks valesid lahendusi garneeringuna ohtralt asemele. See tõstab juuksed püsti küll!”
Õnneks pole te selles asulas ainukesed kristlased. Kas luterliku Maarja koguduse õpetaja Illimar Toometi juures on juba viisakusvisiidil käidud? – „Jah, kuna üks minu jalgpallipoistest on Illimari poeg, siis korraldasin mõni nädal tagasi ühe väikse ürituse pastoraadis. Olin Toometiga varemgi kohtunud, aga siis ei osanud küll oodata, et Jumal mind Märjamaale tagasi kutsub. Ta on kursis, et olen võtnud vabakoguduses karjaserolli.”
Jumala armastus oli tema sees „nagu tuli”.
Noor mees vahetas Märjamaal välja pastor Avo Valgu... „Olen Avole tänulik, et kui ta kuulis minu tegelemisest noortega, avaldas ta toetust ja pakkus vahendeid. Ta oli kandnud lüngaperioodil koormat end mitme koguduse vahel jagades. Nüüd julgustas ta kogudust palvele ja süstis visiooni, et Indrekuga tuleb sinna ka järgmine põlvkond. Sageli ei vajagi uued tegijad enamat kui toetust ja julgustust nendelt, kelle käes on otsustusjõud.”
Indrekut on pastoriks teritanud mitmed jumalamehed. Sellesse kogemuste moonakotti, kust ta täna võtab, on panustanud mitmed. – „Jah, aga see on valdkonniti erinev. Sooja südant ja hoolimist on mulle esmalt õpetanud mu ema, kes juhatas mind ja mu venda Jeesuse juurde. Vanaema ka. Tegelikult igaüks, kes on olnud minu karjane. Esmalt Allan Laur nelipühi kirkust. Seejärel Rodney Corcoran, EKNK noortejuht. Nõmmel oli mul võimalik jälgida Taavo Lige püsivat ustavust ja alandlikkust 12 aastat. Koma misjonipere on olnud mulle julgustuseks ja eeskujuks. Tänu nendele jõudsin äratundmisele, et Jumalal on Märjamaaga minu elus midagi enamat plaanis kui ainult jalgpallimängud.” 
Õnneks teenib Indreku kõrval ka abikaasa Regina. Tuleb tunnistada, et pastorite elu kõige suuremate ohtude seas on rünnakud meie peredele. Kuidas kavatseb Indrek oma pereaega kaitsta? – „Vaadates kõrvalt, tuleb nõustuda küll, et pastorite pereaeg on stressirohke. Kuldar Kaljuste ütles kord, et paljud mehed otsivad tasakaalu, kuidas ennast jagada. Kui me mõistame, et meid on nendeks rollideks kutsutud, siis annab Jumal ka oskuse neid täita. Jumal on kutsunud mind pastoriks, abikaasaks, tulevikus oma lastele isaks, ja samas vanemaks vennaks jalkapoistele. Loodan, et Jumal annab piisavalt tarkust, et teadvustada inimestele õigesti, millal on aeg kodu jaoks. Siis mind kätte ei saa. Püsiva kättesaadavusega võin ju anda ka valet eeskuju. Kui ma kõigele alati „Jah!” ütlen, tuleb see lubamatu hinnaga. Nii on aus „Ei!” parem kui enese ribadeks tõmbamine.”
Kibelen veel Märjamaa lugusid kuulda...
„Märjamaal on läbi aja, peamiselt noorte- või talvelaagrites, oma elu Kristusele andnud seitse noort. Kahjuks pole hiljem mitme elus järgnenud vaimulikku kasvu ja nad on jäänud vaimulikeks imikuteks. Nende näidete kaudu rääkis Jumal minule ja Reginale, et me peame teenima nende imik-kristlaste kõrval. Paljud nendest, kellega neli aastat tagasi sõpradeks saime ja kes olid sel ajal veel lapsed, on tänaseks sirgunud noorukiteks.
Üks tüdruk ütles mulle ja Reginale hiljuti sõnad: „Kui peaksin otsustama noormehega suhtesse astumise osas, siis ma ei teeks seda teiega konsulteerimata.” Selline usaldus teeb rõõmu.
Üleeile suhtlesin ühe poisiga, kellega ma ei ole kohtunud 7-8 kuud. Ta väljendas, kui oluline on minu roll talle. Ehk on Märjamaa noorte sekka peidetud tähendamissõna külvajast – Jumal ei ole andnud kiiret võrsumist, vaid hoopis noori, kes kannavad tulevikus sajakordselt vilja. Näen Märjamaal püsivaid suhteid, mis on pidanud vastu ajatestile.”
Mis Indrekut motiveerib? – „Pastoritööle tulemise neljaaastane eellugu on näidanud, et on päevi, kus igasugune motivatsioon on kadunud. Oleme kogenud tagasilööke ja rünnakuid. See, mis on meid püsima jätnud, on meie sisse pandud vankumatu armastus inimeste vastu Märjamaal. See armastus lihtsalt ei lähe ära. Prohvet Jeremija tahtis samuti aeg-ajalt alla anda, aga Jumala armastus oli tema sees „nagu tuli”. Seesama tuli on meie sees ja me ei suuda ümber mõelda. See on, mida inimesed Märjamaal vajavad ja mida meid on kutsutud praegu jagama.”