4/2009 Viktor Hammi, Lootuse festivali direktorit intervjueeris Ermo Jürma.
Mida meenutaksid oma eluteekonnast Vorkutast Winnipegini?
Sündisin Vorkutas, mis oli tuntud kui osa KULAGist, kus alaliselt oli 60 000 kinnipeetavat ja kuhu jättis oma elu kokku 25 0000 inimest. Minu isa-ema olid seal neile määratud 25 aastast vahetult tsoonis 16 aastat. Mu isa tuli seal usule ja aitas organiseerida koguduse. Sealt on ka minu esimesed püüded Jumala poole. Raske ehk uskuda, et mu juured on seal. Mu passis oleva sünnikoha järgi on riigipiiridel paljudel kohe selge, kust ma tulen. Asumiselt välja saades siirdusime esmalt Lätti, hiljem Inglismaale ja nüüd elan Kanadas. Pikk tee, aga tagasivaates kui 100 m jooks. Igal etapil on olnud oma kujundav osa.
Kas sa oled olnud oma eluga lootusetus olukorras?
Kes usub Jumalasse, selle elus ei ole lootusetuid olukordi. Mul on olnud raskeid olukordi, mis paistavad lootusetud. Raske oli põrandaaluses koguduses ateistlikus riigis, kus seadused olid meie vastu. Me trükkisime võimude poolt keelatud kristlikku kirjandust – ajakirju ja ka Uusi Testamente. Armeeteenistuses sain tunda survet usu pärast. Kord, kui kuulutasime evangeeliumi Tšetšeenias, lahutas meid 15 sekundit pantvangiks langemisest. Meid on rünnanud rahvuslased ja islamiäärmuslased. Jumala nimel välja minnes on lahenenud olukorrad Kaug-Idas ja Turkmenistanis evangeeliumi kuulutades.
Kuidas jõudsid sina elavale usule?
Mu isa oli jutlustaja. Teadsin palju, aga usklike lastel on ikka olnud kahesugust elu. Meie kodu külastas Johannes Togi Eestist, kes pidas seal evangeelse koosoleku. Mu sõbrad läksid eestpalvele, aga ma ei tundnud, et see kutse oleks just mulle ja püüdsin tagaukse kaudu ära minna. Ema kutsus mu tagasi ja ma pöördusin. Olin 16.
Milline tähendus on sulle Piiblil?
Piibel on Jumala Vaimust sisendatud. Ma ei mõista kõike, mis seal on. Ta sõnum on aga tänapäevane, aktuaalne ja muudab elu. Piibli sõnum peab olema iga jutluse aluseks. Paraku kõik jutlused ei ole sellised. See Sõna ei vaja muutmist ega täiendusi. Iga inimene peab seda õppima ja ka pähe õppima.
Kus on sinu kristlik usk eriliselt proovile pandud?
Iga kord kui algab uus festival, tuleb katsumusi. Meid kutsutakse, aga me ei tunne kohalikke. Aega on alati vähe. Palume, et Jumal teeks selle, mis on meile võimatu. Kuid me teame, et Jumal kutsub ja kohalikud inimesed liituvad. Iga aeg, mis on veel meie käes, tuleb kasutada Jumala heaks.
Milline on olnud sinu kõige õpetlikum koolikogemus?
Mul oli kord õpetaja, kes ütles: „Täna lõpetasite kolledži, aga nüüd hakkame õppima." Õpitu vananeb vahel juba 1-2 aastaga. Olen tänulik Jumalale, et olen võinud õppida Inglismaal, Kanadas ja USAs. Nii teoloogiat kui kommunikatsiooni. Ma loen palju. Iga nädal vähemalt ühe raamatu, nii vaimulikke kui ilmalikke. Kõige selle lugemuse juures on mulle NB Pühakirja lugemine. Soovitan kõigile noortele – lugege Piiblit! Soovitan vanemale kristlaste põlvkonnale – jätkake! Kui sina pole veel lugenud – alusta!
Kuidas sai sinust evangelist?
Nagu juba ütlesin, kasvasin jutlustaja peres. Ma kuulsin ja nägin seda kõike. Oleksin osanud enda arvates ka veel pöördumata põlves ise evangeelset kutset esitada. Nõukogude Liidus elades jõudis minuni B. Grahami raamatud „Rahu Jumalaga" ja „Õnne saladus". Kuulsin, et tema koosolekutele tuleb kuni 100 000 inimest. Kuulasime vaimulikke saateid Ameerika Häälest ja BBC. Kui olin juba läänemaailmas, kutsuti mind ühele Euroopa noortekonverentsile jutlustama. Valmistasin ette kolm jutlust. Ütlesin seal ühe hooga ära kõik, mis mul oli ja tulin alla. Aga seejärel läks mu isa pulti ja andis edasi evangeelse kutse (mille olin mina unustanud) ja paljud noored pöördusid.
Teised nägid, et mu jutluses oli evangeelne mõju. Mulle on Jumalast antud kõneleja võimed. Jumal on andnud tulemusi. Tean, et Jumal on mind kutsunud sellele tööle. Mina ei ole pastor. Mul on evangelisti kutsumus.
Oled osalenud üle 90 festivali korraldamisel maailma eri paigus. Mida tähendab see sinu abikaasa ja laste jaoks?
Jumal on kutsunud meid oma riigi tööle koos perega. Ka meie 3 last teavad seda, et kui isa ära sõidab, siis kuulutustööle. Ja nad palvetavad selle pärast. Olen 2/3 aastast kaugetel teedel. Lihtne on minna, kui pere on taga. Lahusolek pole kummalegi poolele kerge, aga palvesild on taga.
Mida tähendab sulle praeguses rändevangelisti elus kodukoguduse osadus?
Reisijatele on tähtis, et juured on kodukoguduses. See üks kogudus toetab eriliselt, ta toetab ka mu peret nii moraalselt kui materiaalselt. See kogudus küsib ja on huvitatud mu käekäigust. Töötan nende õnnistusel. Iga inimene vajab kindlat toetuspunkti. Stabiilne on see siis, kui sellel pingil on kolm jalga: kodu, teenistus, kodukogudus. Olen õnnelik, et minul on see olemas.
Milline oli sinu esmatutvus Eestimaaga?
Nõukogude ajal oli Eesti tunnel läände: siit tuli Piibleid, muud vaimulikku kirjandust, abi. Seda kõike just tänu siinsetele ustavatele kristlastele. 1988. aastal oli just siin seoses Venemaa 1000aastase ristimisega esimene suurem ja kiriku seinte vahelt väljamurdev teenistus linnahallis. Siia tuldi aga juba mitukümmend aastat varem kristlikust elust osa saama. Eestlased heitsid kinda riiklikule ateismile.
Mida ootad eelolevalt festivalilt Saku Suurhallis?
Festival on eri kirikute ühisettevõtmine. Rõõm, et meid kutsusid paljud kogudused. BGEA (Billi Graham´i Evangeelne Assotsiatsioon) on teid vaid aitamas. Ootame, et ühineksid kogudused ja usklikud. Ettevalmistuse protsess ühendab. Nii vähenevad rahvuste barjäärid (seda ka eesti, vene ja ingliskeelsete koguduste vahel). Festival annab kogudustele ühiskonnas uue platvormi kõnelda. Kui Eesti on oma sekulariseerumise tasemelt maailmas 6. kohal, siis festival aitab ületada üldist ignorantsust. Loodame, et paljud tuleksid usule. Kuid üksnes need kogudused, kes eel- ja järeltöös kaasa löövad, saavad õnnistatud. See ei ole Franklini ega Viktori festival. Koguduste jaoks on määrava kaaluga Andrease liikumise kaudu oma tuttavate kaasa toomine.
Milline on sinu suurim festivalielamus laias maailmas?
Iga festival on esmakogemus. Me võtame iga festivali unikaalse võimalusena. Mõned on kindlasti rahvarohkemad. 8 aastat tagasi kavandasime Eestisse tulla 2010. aastal, kuid meile juhatati mai 2009. Siis, kui alustasime 8 kuud tagasi ettevalmistusega, ei räägitud maailmas kriisist, kuid nüüd on see reaalsus. Ja see on ka Eestis ränk. Kurvad näited sellest, kuidas noored võtavad endilt elu. Nüüd on vaja lootuse sõnumit!
Mida olulist oled õppinud Grahamitelt ja BGEAlt?
Olen pea 25 aastat nendega seotud. Olen neilt meestelt õppinud nende andumust kutsumusele ja alandlikkust, kuigi eriti Billyle on saanud osaks suuri austusavaldusi, on ta jäänud alandlikuks. Evangeeliumist juhindumine on kõige alus ehk „Nii ütleb Piibel!"