10/2010 Margus Kask, Seminari rektor
Oktoobris tähistab Teekäija toimetaja, Mooste Baptistikoguduse pastor ja pereisa Ermo Jürma 60. sünnipäeva. Kes on Ermo Jürma? Seekord uuris Teekäija oma kaastöölise abiga ise asja ja kogus Ermo kohta mitmeid iseloomulikke kilde.
Ermo on rohkem kui viimasel veerandsajandil üks tuntud persoone Eesti EKB Koguduste Liidus. ta Oma pastoriteed alustas ta 33 aastat tagasi Rakke koguduses. Tagasivaates on Ermo ise jutustanud, kuidas tal noore algaja kogudusevanemana oli probleeme jutlustamisega. Nimelt ei suutnud ta kuidagi pikemalt „sõnaga teenida" kui 10 minutit. Kui ta jagas oma muret kogudusega, siis ütlesid vanemad õed vastu, et alustagu vend otsast peale, nii jäävatki paremini meelde, mida pastor öelda tahab... Noore mehe jutlused pikenesid aja möödudes. Ermo kogudusetöö and leidis tähelepanemist ning esmalt suunati ta Moskva Piibli Kaugõppekursustele (1978-1979), seejärel juba Saksa DV-sse Buckowi Teoloogilisse Seminari usuteadust õppima. Ermo Jürma koos Peeter Roosimaa ja Joosep Tammoga kehastusid ilmselt enese teadmata Kogujas kirjeldatud targa mehe teguviisiks: „Viska oma leib vee peale, sest pikapeale leiad sa selle jälle!" (Kg 11:1) Tänu Robert Võsu nägemusele Liidu Seminarist kujunesidki mehed tänasele Kõrgemale Usuteaduslikule Seminarile alusepanijaiks.
Lisaks Rakke kogudusele on Ermo teeninud veel Viljandi (1983-1986) ja Tartu Kolgata Baptistikogudust (1986-1993) ning alates 2004. aastast Mooste Baptistikogudust. Üks kaalukamaid panuseid on Ermol loomulikult õppejõutöö Seminaris, ta oli esimene õppeprorektor, seejärel ka rektor. Seminaristidele on ta olnud pühendumise, täpsuse ja eeskujulikkuse etaloniks. Oma isiksusega on ta mõjutanud paljusid noori sügavamale pühendumisele jumalariigi töösse.
Ermo on tegutsenud tänaseni paljudes Liidu ametites, kõigi ülesannete loetlemiseks ei jätkuks ilmselt siin leheruumi. Aga milline ikkagi on Ermo isiksus? Mis on need omadused, mille abil on ta niivõrd erinevaid ülesandeid kandnud? Et seda teada saada, küsitles Teekäija mitmeid tema kolleege, õpilasi ja pereliikmeid.
Erki Tamm, kolleeg ja endine õpilane: „Tõtt-öelda on Ermost vahest raske aru saada. Kindlasti võib öelda, et ta on huvitav inimene, mõneti salapärane. Ta on ka tohutult ustav, tema peale saab alati kindel olla. Füüsikuna väga täpne. Paljud ei saa tema huumorist kohe aru, võib-olla sellepärast, et on ta palju vana-heebrea keelemaailma uurinud..."
Koidula Kähr, tädi: „Ermo on teadmishimuline. Mäletan, et nad käisid vanaisaga koos palju kalal, vanaisa viis ta loodusearmastuse juurde. Olen palju kogenud, et Ermo on väga abivalmis. Seda võib-olla paljud ei tea, kuid tema oli ka see, kes sügaval nõukogude ajal organiseeris Kolgata koguduse põrandaaluseid noortelaagreid. Mõni neist toimus Endla järve juures metsas, raba lähedal."
Kalmer Marimaa, kolleeg ja endine õpilane: „Ermo on kohusetundlik, huvitava huumorisoonega. Võiks ka mainida, et väga suures mõttes alandlik vend."
Agnes Pulk, õpilane: „Ermo õpetab oma isiksusega. Kohtusin temaga esimest korda Liidu juhatuse koosolekul. Olin vastne misjonisekretär ja istusin tähtsate vendadega ühe laua taga. Mulle tundus seekord, et Ruudi Leinus on minu vastu sõbralik, Joosep Tammo ka, kuid Ermole ma isiksusena vist küll ei meeldi. Ermo tundus isegi kriitiline ja sarkastiline, öeldes, et „sinul on küll vaja Seminari õppima tulla..." Pärast olen aga avastanud Ermo suhtes täiesti vastupidist – ta on väga kaastundlik ja tähelepanelik."
Elsa Jürma, ema: „Mul on kaks poega (ja tütar, toim.), ei tohiks tegelikult kumbagi rohkem kiita. Pojad ise vist mõistaksid, aga nende abikaasad... Aga võin küll öelda, et kui Ermo tuleb koju, siis on tal kibekiire. Alati võtab mingi töö ette. Ermo pulmadest meenub üks juhus. Nad olid neil aastatel just Buckowis õppimas. Pulmas peab siis Joosep kõnet ja arutleb, et „kuidas need seminaristid küll elus läbi löövad – Peeter pikkusega, Joosep laiusega, aga Ermo ... Ermol lihtsalt pea nokib"."
Peeter Roosimaa, kolleeg ja hea sõber: „Ermost mõeldes tuleb silme ette selline pilt: ausameelselt Jumala teenimisele pühendunud, isegi ohvrimeelselt, heas mõttes vaga mees. Tohutult usaldusväärne, mida säilitas ka keerukates ja rasketes oludes. Kunagi tundus, et ta on isegi pedantne, kuid see sõna on pisut negatiivse varjundiga. Buckowi aegadest meenub, et kõnniteel jalutades juhtus ikka, et astusime üle äärekivi tänavale. Seepeale manitses Ermo alati meid õigel teel käima... Tean, et tal on väga süsteemne piiblilugemine. Tema isiksuse suurus ja küpsus väljendub ka andeksandmise võimes. Peab mainima sedagi, et ta oskab alati väga leidlikult Teekäijale reklaami teha..."
Urve Jürma, abikaasa: „Kui me abiellusime, siis öeldi mulle, et Ermo naljadest saab ainult ta ema aru. Pikapeale olen siiski minagi neid mõistma hakanud. Ermol on väga hea eesti keele oskus, tema juures ei saa valesti rääkida; siin on tal alati oma seisukoht. Ta on igas mõttes n-ö vana kooli mees. Tunnen, et ta arvestab minuga väga."
Soovime Teekäija lugejatega Ermole tema juubeli puhul Jumala rikkalikke õnnistusi!
„Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda." (Ps 1:1-3)