Detsember 2020 
Indrek Luide, Kehra Koguduse pastor, Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär
Minu esimesed jõulumälestused on üle 60 aasta tagusest ajast. Olime ema ja kolme õega ehtinud jõulukuuse meie väga väikeses kodus ning ootasime isa komandeeringust tagasi. Teadagi oli eriline põnevus oodata kingitusi, mida mu isa pidi meile Moskvast kaasa tooma. Õhin oli suur, kui nägime kuuse all mitmeid jõulupakke.
Peale Pärnu Immaanueli koguduse jõulujumalateenistust sõime koos perega tagasihoidlikku jõulupraadi ja tänasime Jõululast mööduva aasta õnnistuste eest. Enne kingituste jagamist laulsime koos ja isa rääkis meile jõulude tähendusest. Kingituse eest pidime kas laulma või luuletust lugema.
See on mu esimene teadlik mälestus jõuludest. Tol aastal sain kingituseks supi- ja praetaldriku ning lusika, kahvli ja noa. Neid kahte viimast sai alles hoitud üle 30 aasta ja siis läksid nad kaduma. Aga pilt esimesest teadlikust jõuluõhtust püsib mälus tänaseni.
Kas jõulud on alati seotud kingitusega? Pühakiri ei kohusta meid üldse jõuluõhtut tähistama ja kui tähistame, ei ole antud kindlaid reegleid, kuidas seda tegema peaks. Ehime jõulude ajal kirikud ja vaateaknad jõulusümboolikaga, mis meenutavad 2000 aasta taguseid sündmusi: sõim, väike Jeesus, karjased, inglid ja veel palju muud. Samas meie endi sünnipäevadel meenutatakse harva sünnipäevalapse beebipõlve. Rohkem räägitakse tema saavutustest või lähiaja sündmustest.
Jeesuse sünnipäeva puhul tahaks rääkida just tema tegemistest.
Jõulud ei ole üksnes väikese beebi sünnipäevapidu, vaid pidu elava Jumala auks ja tänuks.
Jeesus loobus iseenese olust (Fl 2:7a)
Kui aeg täis sai, nägi jumalik plaan ette – luua ühiskonnas täiesti uus olukord ja uus suhe. Selle plaani elluviimiseks sündis Jumala Poeg Jeesus Kristus.
Olen pea alati küsinud inimeselt, kellega kohtun, mis ametit ta peab. Mis oli Jeesuse amet? Me teame, et Jeesuse isa oli puusepp, aga kas ka Jeesus oskas midagi puust meisterdada? Ilmselt valmistas Joosep puidust ainult eluks vajalikke esemeid ega pidanud pealinnast kaugel Galileas ühtki risti tegema. Kas võis Jeesus juba siis teada, et kunagi ripub ta ise ühe sellise peal?
Küsime sünnipäevalapselt, kuidas kõik alguse sai?
Jeesuse elu vaadates on kaks märgilist sündmust, mida tahan esile tuua. Kord, kui Jeesus oli 12-aastasena Jeruusalemmas palverännakul, leiti ta pühakojast (Lk 2:39–52). Sellest loost näeme, et Jeesus ei olnud tavaline teismeline. Teda iseloomustatakse sõnadega: ta „kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega“ (s 40) ning: „Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures“ (s 52). Kas kedagi tänapäeva teismelistest on taoliselt iseloomustatud? Võib-olla ehk mõnda selliselt, et ta on suur raamatukoi, aga siis kutsutakse taolist kui nohikut. Kas leiame kogudustes lastetöös osalejatest mõnda last, keda iseloomustaksid need jooned?
Teiseks tähendusrikkaks sündmuseks on Jeesuse ristimine. Selle teevad eriliseks paar asja. Kui Jeesus oli ristitud ja palvetas, avanes taevas (Lk 3:21). Jeesuse jaoks oli palve ülioluline tegevus ja midagi ei sündinud tema elus ilma palveta. Sellel konkreetsel palvel oli kohene vastus. Taevas avanes! Siis laskus Püha Vaim ihulikul kujul Jeesuse peale. Mõtleme sellele. Taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!“ (Lk 3:22).
Kui paljudele meist on vanemad sedasama saanud öelda? Teame ju, kui puudulikud me oleme, ja täiuslikkusest on asi kaugel.
Mida me veel sünnipäevalapse kohta räägime? Võtame kokku Jeesuse maapealse tegevuse. Mis oli tema kõige olulisem sõnum? Pühakirjast näeme, et enne tegutsemist tsiteeris Jeesus kas Pühakirja või jagas evangeeliumi. Peamine sõnum kõlas: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ (Mt 4:17). Sama sõnumit peame ka meie, Jeesuse eeskuju järgides, tänasel päeval edasi kandma.
Jeesuse veidi enam kui kolmeaastase aktiivse tegevuse tulemusena muutus suurte rahvahulkade elu. Jeesuse mõju ei piirdunud ainult tema lihas tegutsemise ajaga, vaid see on muutnud elusid läbi sajandite.
Jeesus on suunamudija! 
Nimetan seda just oleviku vormis, sest Jeesus ise väljendas, et „Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal“ (Mt 22:32). Uues Testamendis on meil tema sõnumist üsna üksikasjalik ülevaade. Jeesusel ei olnud kasutada tänapäevaseid platvorme, nagu Facebook, Instragram, Twitter, WhatsApp, YouTube jne, aga ometi tema sõnum levis. Kui me tema sõnumit tänapäeval koos eelloetletud vahenditega jagame, muudab see inimeste elusid ja on sünnipäevalapsele parim jõulukink.
Covid on kõige enam puudutamas just hingamiselundeid. Jeesus ütleb, et tema annab meile hingamise.
Jeesus rääkis ja tegutses
Räägime ka Jeesuse tegudest. Teame, et Jeesuse esimeseks tunnustäheks oli Kaana pulmas vee veiniks tegemine (Jh 2:1–11). Luukas ja Markus nimetavad esimese imeteona rüveda vaimu väljaajamist (Mk 1:21–28, Lk 43:1–37). Matteus räägib üldisemalt, et Jeesus alustas peale kõrbekiusatusi evangeeliumi kuulutamisega. Pärast esimeste jüngrite kutsumist rändas ta läbi kogu Galilea, õpetades sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist, ning selle järel tervendas haigeid ja vigaseid rahva seas (Mt 4:23). See imetabane areng viitab, et kogu maakond kogunes Jeesuse juurde. Vähemalt need, kes olid igasuguste tõbede küüsis, kurjast vaimust vaevatud, langetõbised ja halvatud, ning Jeesus tegi nad terveks (Mt 4:24).
Matteuse evangeeliumi jätk on parim. Kui Jeesust järgisid suured rahvahulgad, hakkas ta neile taevariigi tõdesid õpetama. Sama korralduse andis ta oma viimases apostellikus käsus ka meile: „…tehke jüngriteks kõik rahvad…“ (Mt 28:19).
Jõulud ei ole üksnes väikese beebi sünnipäevapidu, vaid pidu elava Jumala auks ja tänuks, et ta julges saata maa peale oma ainusündinud Poja, teades, mis teda siin ees ootab.
Sünnipäevalapsest rääkides võrdleme teda tihti endaga
Millise mõõdu meie selles võrdluses välja anname? Sain hiljuti oma mobiilile sõnumi, kus tänati eestpalvete eest ühe inimese pärast, kes on vähist paranemas! Selliseid sõnumeid loen viimasel ajal üsna tihti. Samuti on põnev lugeda Tallinna kristlike meeste listist, kuidas Jumal on vastanud eestpalvetele erinevate probleemide pärast. Inimesed saavad terveks nii füüsilistest kui emotsionaalsetest ja psüühilistest probleemidest.
Jumala rahvana elame Kuningriigis, mille kuningaks on Jeesus Kristus, kes ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28). Covid on kõige enam puudutamas just hingamiselundeid. Jeesus ütleb, et tema annab hingamise. Tema järgijad saavad muuta selle maa olukorda. Jeesus ütleb veel, et ta on „tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu“ (Jh 14:6).
Alustasin looga, mis rääkis 60 aasta tagusest ajast ja milline tähendus on jäänud minu ellu tookordsetest jõuludest. Nüüd mõtlen hoopis teisiti: kuidas saaksin mina ise teha vähemalt kolm kingitust. Ühe pereliikmetele, teise kogudusele, kus saan Jumala armust kaasa teenida, ja kolmanda, mida ma kingiksin Jeesusele.
Meenub mu elu oluline öö, kui olin 12-aastane ja Jeesus võttis mind oma lapseks. Möödus veel kaheksa aastat ja mind arvati väärt olema osa Jumala kogudusest Oleviste osaduskonnas. Möödus taas kaheksa aastat, kui Taevaisa juhtis mind kokku mu abikaasa Marjuga, kes 38-aastase abielu jooksul on kinkinud meile kuus last – ja tänaseks oleme saanud veel kaheksa lapselast. Tänan Jumalat, et nad on kõik usuteel ja aktiivsed kogudusetöös, kuigi eri osakondades. Kui see ei too tänu südamesse, siis mis veel!
Lõpetuseks soovin edasi anda kõikidele väärtusliku sõnumi, mille Jeesus andis ühele oma kaasaegsele ja tema kaudu meile kõigile: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16).