Jaanuar 2023 10 kibuspuu meelis
Meelis Kibuspuu, Risttee koguduse pastor

Karikakra õielehti ära noppides ja samal ajal lugedes „Armastab, ei armasta; armastab, ei armasta...“, pidi teada saama, kuidas meeldima hakanud tüdruk või poiss sinusse suhtub. Lapsena tundus see mäng huvitav ja tihti korratakse sama ka oma suhtes Jumalaga. Leian isegi ennast vahel küsimas, kas Jumal ikka päriselt mind armastab? Jah, ma tean ja usun, aga alati justkui ei tunne seda.

Jumal on armastus
Piiblisõna kinnitab: Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas (1Jh 4:16b). Kui Jumal on armastus, siis on see tema olemus, mitte üks tema omadustest. Jumal ei saagi teistmoodi, kui meid kogu aeg armastada, sest see on osa tema täiuslikust olemusest. Iga kord sellele mõeldes veenab see mind Jumala tingimusteta armastuses minu vastu. Seesama salm ütleb meile, et pole teist võimalust püsida Jumalas, kui just selle armastuse läbi.
Armastuse olemusse kuulub teistega jagamine, mitte enda tarbeks säilitamine. Just nii teeb Jumal meiega. Karikakramängu saab mängida ka natuke teistmoodi ja õielehti tõmmates lausuda: „Armastan, ei armasta…“ Vahel me käitumegi teiste inimeste suhtes nii. Kord on tunne, et suudame armastada, ja siis jälle tundub, et ei suuda. Me püüame, pingutame, aga olgem ausad: ikka on neid hetki ja inimesi, keda on raske armastada.

Kui Jumal on armastus, on see tema olemus, mitte üks tema omadustest.

Jeesus annab armastuse plaatinumreegli
Kui Jeesus oli oma jüngritega viimasel õhtusöömaajal, andis ta neile ühe uue käsu. Ma kujutan ette jüngrite elevust sel hetkel, kui Jeesus lausus: Ma annan teile uue käsu... (Jh 13:34a). Jeesus oli neid ikka üllatanud oma uute standarditega, ja ootusärevuses kuulsid nad: ...armastage üksteist! Kui mina oleks istunud jüngrite hulgas, oleksin ehk sel hetkel nõutult kulme kergitanud. Aga Jeesus, mis siin uut on? Seda oled sa juba kõikidele inimestele õpetanud. Seda me teame juba enne sind Moosese Seadust ja Prohveteid lugedes. Sa võtsid küll tabavalt kogu Seaduse kokku armastuse kuldreegliga: Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! ja Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39). Kuid Jeesus jätkab enne, kui ma talle vahele jõuan segada: Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate (Jh 13:34b,35).
Siin on midagi teistmoodi. See on nii teistmoodi, et kui sellest aru saad, jõuab kohale ka teadmine, et see on ju võimatu. Uus standard ei ole enam inimvõimetega saavutatav. Armastuse kuldreegel kõlab äsja kõlanud armastuse plaatinumreegli kõrval oluliselt kergemini teostatavana. Nii ligimesearmastuse kui Jeesuse uue armastusekäsu puhul on kasutatud kreekakeelset sõna αγαπη ehk ülimuslik armastus, millega Jumal meid armastab. Seega ei saa me päriselt armastada enne, kui oleme kogenud Jumala armastust ja armastame ennekõike teda ennast. Just selles armastuse kahepoolses liikumises peitub võti ka armastusekäsu täitmiseks. Inimlikult ei suuda me kunagi armastada üksteist nii, nagu Jeesus meid armastab.

Jumala armastus ilmub Jeesuses 11 atacama
Jeesus näitas jüngritele oma armastust, kui ta pesi enne õhtusöömaaega nende jalgu. Samuti rääkis ta neile, kuidas ta annab oma elu maailma eest. Kuidas üldse on võimalik kedagi nii armastada, nagu Jeesus armastab? Kuid tema, kes on armastus, ootab, et ka meie armastaksime sellisel viisil üksteist. Kas see on mingi trikiga ülesanne? Niikaua kui me näeme endid kui armastuse tootjaid ja armastust kui produkti, mida pakume, ei suuda me Jeesuse poolt antud armastuse kvaliteedimärki saavutada. Kui aga näeme endid kui armastuse kandjaid, kes vahendame Jeesuse armastust, saab armastus meie loomuse osaks ja võime kehastada teda, kes on armastus. Kui Jeesus elab meis, muutub ka meie loomus armastuse-näoliseks. Lastes Jeesuse kui armastuse oma teadmisesse ja teadvusesse, oma tunnetesse ja tunnetusse, ei ole armastus enam lihtsalt omadus, vaid olemus, miski, mis kirjeldab meid.
Loen John Burke'i, kaks korda ka Eestis käinud pastori raamatut „Milline on taevas?“. See on justkui lukuauk, piilumaks sinna, kuhu me teel oleme ‒ igavesse koju Jumala juurde. Raamatus on kirjeldatud sadade inimeste poolt kogetut, kes haiguse või õnnetuse tõttu surid, kuid kelle aeg ei olnud veel käes ja kes ärkasid taas ellu. Nende seas on inimesi, kes ei olnud üldse kristlased ja kes ei teadnud midagi Jeesusest. Kui nende süda seiskus, tõmmati neid justkui taevasse, ja see, mida nad kogesid, oli sõnulseletamatu. Kõige hämmastavam ja kõige raskemini kirjeldatav oli aga nende sõnul armastus, mida nad kogesid. Täiesti tingimusteta, meeletu armastus. Seejuures teadsid nad täpselt, et see armastus ei ole lihtsalt tunne, vaid see on isik – Jeesus.

Selline armastus võidab ära maailma, muud imeväge ei ole.

Jeesuse uus käsk on misjoni võti
Teine uudsus selles uues käsus on sihtrühm, kellele armastus on suunatud. Jeesus ütles, et armastage üksteist. Kui palju jüngreid oli uue käsu andmise ajal laua ümber? Kuna Juudas oli vahetult enne oma missioonile läinud, siis ilmselt 11. Sellise „avastuse“ võib teha vaid eestikeelse Piibli põhjal. Aga seda käsku ei antud ainult 11-le. Uus armastuse käsk kehtib kõikidele Jeesuse järgijatele, tema õdedele ja vendadele, tema kogudus(t)ele igal pool. Selles käsus peitub võti suurele misjonikäsule, sest Jeesus ütles, et just sellest, kui me üksteist armastame, tuntakse, et me oleme tema jüngrid.
Oluline erinevus, mille Jeesus toob esile, on võime armastada üksteist hoopis teisiti, kui seda maailmas tehakse. Selles armastuses on midagi, mis hakkab silma ja tõmbab inimesi. Kui armastus ei ole enam omadus, vaid see on olemuslik tunnus, siis ongi see hoopis teistsugune. See muudab meid armastuse ehk Jeesuse enda puudutuse viijateks igale poole, kus viibime. Aeg-ajalt pakitseb mu peas küsimus: kas mina olen armastades olnud teistele Jeesuse jüngrina ära tuntav?
Me igatseme näha ärkamist, kogeda Vaimu vilja kandmist, olla inimeste elumuutuse tunnistajateks. Selle suurimaks eelduseks on, et armastame üksteist nii, nagu Jeesus meid armastab.

Armastuse saadikud muudavad maailma
Maailma kõige kuivem piirkond on Tšiilis laiuv Atacama kõrb, kus keskmiselt sajab 15 mm, kuid mõnes piirkonnas vaid 1 mm vihma aastas. Enamasti on seal vaid kuiv ja pragunenud liivane pinnas. Kuid iga 5–7 aasta tagant, vahel sagedamini, sajab seal rohkesti. Siis muutub kõrb tundmatuseni – kuiv ja liivane maa muutub õitsvaks lilleaasaks. Kuigi seal ei paistnud varem mingit elu, on sealses pinnases peidus taimede elujõuline juurestik.
Üksteist armastav Jeesuse järgijaskond on justkui maailmapinnase all olev juurestik. Kui Jumal oma Vaimuga neid kastab, ei jää armastuse vili märkamatuks. Kui aga seda armastavat juurestikku ei ole, ei tee ka kõige värskendavam vihm kõrbepinnasest midagi muud kui vaid sopase liivasegu.
Uuel aastal tahan tuletada meelde Jeesuse uut käsku, mis kõlab läbi ja üle kõikidest teistest käskudest ja juhistest. Inimlikud jõupingutused ei vii meid selle armastuseni, isegi armastuseteod kahvatuvad selle kõrval. See armastus on elav Armastus, kelles on ristile viiv alandlikkus ja taevasse viiv ülendus. Selles Armastuses on ülestõusmise vägi, mis tõmbab meid enda poole. Ainult meie temale suunatud armastus avab talle ukse, et ta saaks meid täita oma olemusliku armastuse täiusega. Kui see armastus meid täidab, ei mahu see üksnes meisse ära, vaid tungib läbi ükskõik kui kuiva ja krobelise pinnase silmnähtavaks ja inimkogetavaks. Selline armastus võidab ära maailma, muud imeväge ei ole.
Selleks et selle armastusega suhtestuda, mõtle kellelegi, keda sul on viimasel ajal olnud raske ehk isegi võimatu armastada. Imelikul kombel armastab Jeesus teda nii nagu sindki. Imelikul kombel armastab ta igaüht nagu sindki. Jah, tõsi on see, et mitte kõik ei saa igavikku veeta tema armastuse sfääris, kuid igaühe pärast, kes tema armastusele ei vasta, Jeesuse süda murdub. Ja nii peaks ka meie süda murduma nende pärast, kes veel ei ole vastanud tema armastusele.
Saagu Jeesuse uus käsk meie jaoks elavaks, sest tema ise on elav armastus. Ja kui tema on meis, siis ei ole me kui kumisev vasknõu või kõlisev kuljus, vaid kui Armastuse saadikud, kes muudavad maailma.