11/2013 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
NELJAKÜMNE TEINE TUND
„Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama." Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama" (Jh 4:20–24; vrd Rm 12:1).
Inimesed küsivad: miks me peame just teie kirikust Jumalat otsima?
Jeesuse ajal suhtusid juudid samaarlastesse nagu poolpaganaisse, kellega läbikäimist välditi. Juut, kes rändas Galileast Jeruusalemma või tagasi, valis pikema teekonna läbi Perea, et end võõrastega kokku puutudes mitte roojastada. Jeesus valib aga just lühema teekonna, et murda vaimuliku uhkuse barjäärist läbi. Unustada ei tuleks ka seda, et Luuka evangeeliumis räägitakse samaarlastest korduvalt positiivses võtmes. Mitte alati ja kõikjal ei läinud Jeesusel nii hästi nagu seekord Jaakobi kaevul Samaaria naisega vesteldes. Lk 9:51j näeme ka samaarlastepoolset vastuseisu Jeruusalemma suunas liikuvate palverändurite suhtes.
Kuid seekord osutus kontakt Samaaria naisega positiivseks. Tõsi, selle positiivse kohtumise kohale tõuseb mineviku vari. Naine ütleb: „Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama." Garizimi mäele samaarlaste poolt ehitatud tempel oli püstitatud alternatiiviks Jeruusalemma templile. Aastal 128 eKr olid juudid selle hävitanud. Niisiis olid rahvuslikud haavad alles värsked.
Ajalugu tunneb palju võrreldavaid alternatiive. Inimesed küsivad: miks me peame just teie kirikust Jumalat otsima? Mis mõttes on Jeruusalemm parem Mekast või mõnest India pühast linnast? Jeesus ei lasku selliste alternatiivide tasemele. Tema vastus on „Jumal on Vaim." Teiste sõnadega: Jumal seisab meie alternatiividest ja ismidest kõrgemal. See ei ole mingi idealistlik ja filosoofiline või romantilisest tundest kantud alternatiiv. Apostel Paulus ütleb: „Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus" (Rm 12:1).
Jumala tões ja vaimus kummardamine ei tähenda sünkretismi. Jumala „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde" (Jh 1:14). Lihaks saanud Sõna kutsub meidki armastama Jumalat ja kaasinimesi! Tegemist ei ole jõuetu vaimsusega, vaid elumuutva väega. „Tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad" (s 23). „Kui see sünnib, siis ei ole enam kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei umbkeelset ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikides on Kristus" (Kl 3:11; vrd Gl 3:24).
KÜSIMUSED VESTLUSEKS
• Kuidas mõjutavad esiisadelt saadud pärimused meie tänast usuelu?
• Millist tähendust võiksid meie elus omada „Jaakobi allikad"?
• Milliste usuliste vastuoludega peame kaasajal arvestama?
• Kas meie jumalateenimise võimalused on kuidagi piiratud pühade paikadega?
• Mis mõttes tuleb meie pääste juutidelt?
• Kuidas vältida usulisi segadusi ja sünkretismi?
• Mis või kes on „tões ja vaimus" Jumala kummardamise kriteeriumiks?
• Millised tagajärjed on tõelisel jumalateenistusel?