11/2012 Herman Mäemets, pastor emeeritus
„Jehoova käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis." (Ps 118:23)
Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar suleti nõukogude võimu poolt IV lennu lõpetamise eel 1940. Tallinnas Paldiski mnt 46b hoonelt seminari silti maha võttes ütles Kalju Raid: "Neid tähti läheb veel vaja..."
1955. aastal kohtusid puhkuse ajal Kehras Osvald Tärk, Robert Võsu ja Heldur Tooming. Vestluste teemaks oli vaimulik töö ja noorte vendade ettevalmistus. Jumal kinkis neile usu, et koolitus võiks olla teostatav kaugõppe vormis. Nad palusid ja kandsid küsimuse vanempresbüter Johannes Lipstokile ette. Tema juures toimunud nõupidamisel koostatud avaldus esitati usu(kultus)asjade nõukogu volinikule. 4. mail 1956 teataski volinik suuliselt, et kursused võivad alata.
Kuigi polnud ressursse ega kirjandust, aga oli usk, siis algas kohe ettevalmistus. Lipstok moodustas Presbüterite katsekomisjoni (Tärk – esimees, Olvik – abi, Võsu – sekretär), kelle ülesandeks oli koostada õppekava, kutsuda õppijad, leida ruumid ja valmistada õppematerjalid.
Kaugõppekursuste avamine toimus rahvast tulvil Olevistes kirikus 14. oktoobril 1956. Teenistust juhatas Lipstok, esindatud oli 70 kogudust. Jutlustas Tärk, kantselei nimel kõneles Aleksander Sildos, tulevaste õppijate nimel rääkis Arpad Arder.
Kell 17 oli Kalju koguduses koos 100 venda. Seal tervitasid varasemad lennud: I – Tärk, II – Eduard Paesüld, III – Arthur Eiman, IV – Raid ja TÜ usuteaduskonnas õppinud Olvik. Õppuritele (2/3 tuli usklikest peredest) anti enda tutvustamiseks 1 minut.
Ametlikult oli lubatud 40 õppijat, teised nimetati kandidaatideks ja vabakuulajateks. Põhiõppejõududeks Tärk, Olvik, Võsu ja Vardo Holm. Kõik nad olid samas ka oma kutsetööl.
Õppeained: Vana ja Uue Testamendi sissejuhatus, Piiblimaade geograafia, Kristluse ajalugu, Iisraeli rahva ajalugu, Mäejutlus, Jeesuse tähendamissõnad, Homileetika, Aamos ja Hoosea, Jaakobuse ja Heebrea kiri, Hingehoid, Rooma kiri, Psalmid, Dogmaatika jt.
Õppematerjalid trükkis kirjutusmasinal Linda Nõlvak, rotaatoril paljundus Võsu ja köitis Ruuben Reinvald. Kokku valmis 28 konspekti: Tärk 666, Olvik 645, Võsu 1130, Imant Ridaliste 151, tõlkeid (Hulda Sillart jt) 457 lehekülge. Õpetamine Kalju koguduse ruumides toimus tasuta, kursustel kaeti vaid kantselei kulud.
2-aastase alamastme lõpetas 11 venda ja 4-aastase ülemastme vaid Paul Himma. Alamastmes sooritati 480 eksamit (kokku üle 500). Mitmel vennal ei puudunud palju kõrgema astme lõpetamisest, kolmandik (saartelt ja kaugemalt) ei suutnud tempoga sammu pidada.
Tärk soovis õnnistust omandatud teadmiste kasutamisel ja ees ootavatel elueksamitel (eriti vennaosaduse alal), milleks oldi esmaspäeviti koos olles valmistutud.
Võsu tõdes, et õppematerjalidest sai väike usuteaduslik raamatukogu (nagu apostlite kirjad Uues Testamendis), mida Jumal kasutas veel tulevaste põlvede õnnistuseks!
Kursused lõppesid nõukogude võimu uute kitsendavate määrustega koguduste tööle (nt tohtisid jumalateenistustel kõneleda veel vaid koguduse nõukogu registreeritud liikmed). Kursustel õppinutele langes suur vastutus. Neile anti kaasa soovitusi: „Tehke „kohalikud kursused"! Muutke kitsendused võimalusteks! Valmistage ette uusi presbüterite kandidaate!"
Mina tulin usule sõjaväes Rostovis 1955, seejärel töötasin 18. Keskkoolis õpetajana. Võsu kutsus mind vabakuulajaks (kooliõpetaja ei võinud ametlikult osaleda). Mu vaimulikku haridust täiendas veel Oleviste „piiblikool" – neljapäevaõhtused piiblitunnid. Tallinna aeg oli mulle Jumalast kingitud (diplomita) kõrgkooli-aeg!
Karl Tutsu: „Kursused olid mu sõnastamata palve vastused – õppimine oli magus kui kärjemesi ja elustav kui elav vesi."
Erich Sõmer: „Kergem olnuks paar nädalat metsas puid teha kui kirjalik eksamijutlus koos eksegeesi, analüüsi ja dispositsiooniga."
Paul Himma: „Kursustel kasvas usk, et Jumala riik võidab ja usklikel on tulevik."
Heldur Tooming: „Mineviku vead olgu meile hoiatavateks õppetundideks, mineviku töö edu aga tiivustagu!"
Edgar Tamm: „Paljud õpikud on riiulinurgas või harva avatavas kastis, kursuste konspektid aga käeulatuses."
Ermo Toom: "Töötada isekust ja eneseõigust täis inimestega, kes on eksinud, kaotanud elulootuse, pole lihtne. Selles valdkonnas juhatas hingehoid meid selgematele seisukohtadele."