Septemeber 2023 
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor
Maailma Baptistiliidu (Baptist World Alliance ehk BWA) esindajad kogunesid 2.–5. juulil Norras Stavangeris korralisele aastakoosolekule. Liit ühendab umbes 50 miljonit inimest. Norras olid esindatud 82 riiki. Aastakonverentsil osales ligikaudu 200 inimest.
Ainult kolmes riigis maailmas on baptiste ühiskonnas rohkem kui viis protsenti, tavaliselt on neid vähem kui üks protsent.
Avajumalateenistusel jutlustasid kohaliku baptistiliidu president Sissel-Merete Berg ja BWA asepresident Karl Johnson, kes on pärit Jamaicalt. Esimene kõneles isikliku tunnistuse vormis enda vaimulikule tööle kutsumisest. Jumal annab kutse vaimulikule tööle ja Jumal täidab selle õigel ajal. Pastor Johnson rõhutas, et Jumal on misjoni algataja. Püha Vaim annab vabastava ja päästva väe. Evangeelne sõnum on armastuse sõnum. „Kui meie kuulutuses pole armastust, siis ei ole see kristlik,“ lausus kõneleja veenvalt.
BWA president Tomas Mackey (Argentiina) rõhutas misjonitöö nelja tahku. Esiteks, misjon tähendab nende abistamist, kes on suures valus. Seda valu näeme tänapäeva Türgis, Süürias, Myanmaris, Ukrainas. Iga neljas baptist maailmas elab kannatuses ja ohtudes. Misjon on sõna ja teoga kannatuste leevendamine.
Teiseks rõhutas kõneleja, et misjoni oluliseks tahuks on suunatus uutele põlvkondadele. On tähtis, et usaldame noorema generatsiooni tegevust evangeeliumi kuulutamisel. Neil on hästi sõnastatud eesmärgid ja nad oskavad oma kaaslasteni jõuda.
Kolmandaks, misjoni vabastavat sõnumit on tarvis polariseerumise keskel. Sageli tekitavad lõhesid väikesed rühmad, kes on valjuhäälsed ja pole nõus teistega kokku leppima. Sellises olukorras on väga raske töötada või leida lahendust. Misjon tähendab vastandumiste ületamist, terviklikkuse ja ühtsuse loomist.
Neljandaks, misjon on kuulutustöö sekulaarses ühiskonnas. Ainult kolmes riigis maailmas on baptiste ühiskonnas rohkem kui viis protsenti, tavaliselt on neid vähem kui üks protsent. Samas on sekulaarne kontekst misjoni jaoks võimalus: just seal on tähtis pakkuda lootust, osadust, armastust ja teenimisvalmidust. Misjon on vastamine inimeste sügavamatele vajadustele, see on osalemine halastustöös, marginaliseeritute ja rõhutute teenimine.
Kas meie tegevusi suunab ja meie struktuuride ülesehitust mõjutab misjonieesmärk?
Peasekretär Elijah Brown (USA) innustas kuulajaid ja viitas oma ettekandes William Careyle, kes ütles: „Ma ei karda läbikukkumist, ma kardan olla edukas selles, millel pole mõtet.“ Brown küsis, kas meie elu väljendab veendumust, et oleme misjonirahvas, keda on läkitatud? Kas meie tegevusi suunab ja meie struktuuride ülesehitust mõjutab misjoni eesmärk?“ Aastakoosolekul kõlas korduvalt Jeesuse sõnum jüngritele: Nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).
Viimase kümne aasta jooksul on BWAsse kuuluvate usklike hulk kasvanud 102 protsenti Aafrikas ja 71 protsenti Kariibi mere piirkonnas. Põhja-Ameerikas on aga aset leidnud viie-protsendiline ja Euroopas kahe-protsendiline kahanemine.
Brown rõhutas, et misjon on laiem kui ainult sõnaline kuulutamine. Misjon tähendab ka usuvabaduse ja inimõiguste eest seismist, muuhulgas perevägivalla ja religioosse tagakiusu vastu võitlemist. BWA suhtleb riikide valitsuste ja mitmete organisatsioonidega, et toetada usuvabadust kõigile.
Konverentsi töö ei olnud ainult peakoosolekutel, palju toimus ka väiksemates teemarühmades. Allakirjutanu osales baptismi pärandi ja identiteedi töörühmas, kus ettekandjad aitasid mõista Skandinaavia baptistide identiteedi ja ajaloo aspekte.
Roald Zeiffert (Norra) tutvustas, miks Norra baptisti noored on pigem konservatiivsetel seisukohtadel, ka poliitiliselt. Üheks põhjuseks on Norrasse elama asunud põgenike teoloogilised vaated. Samas on koguduste noored tugevasti põgenike vastuvõtmise ja abistamise poolt, mis on pigem liberaalsete poliitiliste parteide seisukoht.
Hendrik Holmgaardi (Taani) ettekanne andis kahe eluloo näitel aimu Taani usulisest olukorrast ja sellest, kuidas mõtestada usulist pöördumist. Kui pöördumine ja usuline pühendumine tähendas 19. sajandi eluloo näitel kuulekuse sammu, siis 21. sajandi eluloo näitel on usulise pöördumise puhul tegemist autentsuse otsinguga.
Kaasahaaravalt huvitav oli kohtumine Yale’i ülikooli teoloogi Miroslav Volfiga, keda intervjueeris Eesti keskkonnateoloog ja Euroopa Baptisti Föderatsiooni asepeasekretär Helle Liht. Volf pani kuulajad mõtlema sügavatele küsimustele. Mis on üldse eesmärk, kuhu suunas tasub pürgida? Miks Jumal on maailma loonud? Volf leidis, et „kodu“ kui kooskõla ja suhtluse keskkond on kõige parem, kirjeldamaks loomise eesmärki. Tema raamat „Jumala kodu“ käsitleb teemat hoopis mitmetahulisemalt. See raamat, millel on ka teine autor – Ryan McAnnally-Linz – on osa suuremast projektist, mis tegeleb elu küsimustega teoloogilisest vaatenurgast.
Konverentsi ajal toimus palju vestlusi söögilauas ja isiklike kohtumiste formaadis. Süda läks soojaks, kui sain kokku ühe osalejaga Kesk-Aasiast, kes tuleb riigist, kus kristlikud kogudused tegutsevad jätkuvalt riikliku surve all ja suurtest piirangutest hoolimata. Ta tervitas mind südamlikult, tegi oma käekoti lahti ja ulatas kingituseks kilekotitäie ise kuivatatud viinamarju. Neil rosinatel oli sõpruse maitse.