5/2009 Mari Vahermägi, Nõmme baptistikogudus
Kevadistel vaimulike töötegijate õppepäevadel 17.-18. aprillil Nuutsakul oli tähelepanu keskmes paarisuhe ja abielu peaaegu terves selle arengukaares.
Esimese õhtu põhiettekanne Matt Edminsterilt kandis pealkirja „Mehe tee neitsi juurde" ja käsitles paaride abielu-eelseid suhteid ning abielu-eelsest nõustamist koguduses. Ettekanne algas tõdemusega, et pelgalt kirikuskäimine ei ole piisav „liim" ühe paarisuhte kooshoidmiseks – ka kristlaste seas küünib mõnel pool lahutuste arv ligi 50%ni. Kurva statistika ühe põhjusena tõi Edminster esile abielueelse paarinõustamise olematuse või ebapiisavuse, mille tagajärjel sisenetakse abiellu ebaküpsetena, ebareaalsete ootuste ning komplekti lahendamata küsimustega. Juba kasutusel olevaile nõustamisvormidele – pastoraalne nõustamine, noorpaaride kodugrupp, informeerivad loengud – lisas ettekandja.
Eestis vähetuntud, kuid mujal positiivset tagasisidet toonud nõustamist mentorlus-meetodil – ehk õppesarja koduses keskkonnas staažikama abielupaari juhendamisel. On valminud eestikeelsed materjalid neile, kes tahaksid sel viisil kaasa teenida. Taolise meetodi lisaboonusena nimetati nii vanema paari elavat eeskuju kui toestava suhte tekkimist. Järgnenud grupiarutelu kokkuvõtteid kuulates oli rõõm tõdeda, et on päris palju kogudusi, kus seda valdkonda peetakse piisavalt oluliseks.
Õhtu jätkus ühise vaimuliku pühendumise ja pühitsemise ajaga Jumala palge ees mõtiskledes, palves ja leiba murdes Toivo Pilli juhtimisel.
Laupäeva hommikuses päikesesäras jagas Aamo Remmel isiklikke tähelepanekuid sellest, kuidas saab ja peaks hoidma oma naist. Ta kutsus vendi üles abikaasasid väärtustama ning kuulama, tajuma ning hoidma kui õrnu astjaid. Abielust teeb abielu see viis, kuidas sa teisest hoolid – oli Aamo kindel. See tähendab aktiivset armastust, kus sõnaga kaasneb tegu, kus suhet hoitakse kibeduse ning pettumuste kogunemise eest andeksandmise ning ühise palveosaduse läbi. Paarisuhted on erinevad ning "kristallvaaside" vahele satub ka tugevamaid astjaid, kuid suhte ja kaaslase hoidmise ühe lihtsa vahendina lisasid kohalolnud naised kaasade võimalikult tihedat kaasa võtmist erinevatele üritustele, sest koos veedetud aeg ja saadud kogemus on palju väärt. "Mehed, kus on teie naised?" kõlas naiste vestlusgrupi küsimus ülejäänutele.
Abielust teeb abielu see viis, kuidas sa teisest hoolid – oli Aamo kindel.
Peale lõunat liiguti Meego Remmeli juhtimisel paarisuhte kitsaskohtade ning nende lahenduste juurde. „Mis siis saab, kui abielu on rikutud?" küsis Meego ning tõi selles ühenduses esimesena üles Jumala kui lepingpartneri, kellega tuleb arvestada nii lepingut sõlmides kui seda rikkudes, kelle õnnistus ei ole iseenesestmõistetav. Ta asetas abielu loomiskorra kohasesse konteksti ning tõdes, et isegi lahutust ei tohiks vaadata lahus Jumala armastusest. Järgnevas teoloogilise komisjoni dokumendi analüüsis ja paneeldiskussioonis tõusis esile vajadus juhtumipõhiste lahenduste leidmise järele. Uudse probleemina nimetati nt „kääre", mis tekivad kogudusele ligineva vabasuhtes elava paari puhul, kus üks pool tahaks liituda kogudusega, kuid teine ei ole nõus vabasuhtest lepingusse liikuma. Julgustav neis keerulistes olukordades oli tajuda, et koguduse funktsioonina peeti esmatähtsaks soovijale poolele vaimuliku toe pakkumist, aja ning palveabi rakendamist ja mitte niivõrd pahade ja heade eritlemist. Sest kust peaksid sellised inimesed abi saama, kui mitte koguduse keskelt? Nii valdava teema kui lahutusega seonduva põhjalikumaks käsitluseks ei jätkunud enam aega. Edasise töö tõhustamiseks said kõik anda oma panuse, jagades oma vastuseid küsimustele: Milliseid lahutuse põhjuseid on aktsepteeritud teie koguduses? Millistel tingimustel ollakse nõus koguduseliikmete abielu lahutama või ka lubama lahutatutel uuesti abielluda? Kuidas on toimitud abieluvälistes suhetes olnuga jpm.
Praegune ajastu lisab iga päev väljakutseid peretöö vallas ning pole töötegijat, kes jääks neist puutumata. Seepärast on taolised teematõstatused vajalikud ka edaspidi. Sama palju kui teadmistelisa, on vaja üksteise kõrval seismise kogemist ning kinnitust, et sa ei võitle üksinda.