Teekäija küsimustele kostab Viljar Liht

02/201618 viljar liht 2016

Pastor Viljar Liht on Eesti EKB Koguduste Liidu kahel valimisperioodil (2008–2016) olnud vanematekogu esimees ja asepresident.

Kuidas on struktureeritud Liidu vanematekogu töö?
19-liikmelisel vanematekogul on 19 põhikirjalist vastutusala. Liikmetest 10 on piirkonnavanemad, kes hoiavad vanematekogu kursis Eestimaa 10 piirkonna koguduste elu ja vajadustega. Samuti on nad Liidu juhtkonna esindajad oma piirkonna kogudustes. Lisaks neile kuuluvad vanematekogusse 6 vabalt valitavat liiget, üks üle 1000-liikmelise koguduse esindaja ning ametikoha järgi president ja asepresident. Vanematekogu koguneb 4 korda aastas korralistele koosolekutele. Võimalik on kutsuda kokku ka erakorraline koosolek või korraldada kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks elektrooniline koosolek ja ka hääletus. Lisaks koosolekutel tehtavale ühistööle osalevad liikmed ka Liidu erinevate komisjonide ja nõukodade töös.

Kaasaja üks märksõna on „juhtimine” (selle õpetamine), kuidas oled Sina end täiendanud selles vallas?
Olen püüdnud kaasas olla Liidu kõigil töötegijate täiendõppe- ja osaduspäevadel, mis toimuvad kaks korda aastas. Lisaks sellele on minu jaoks oluline kristlik juhtimiskonverents GLS ja Eesti Koguduste Partnerite korraldatud töötegijate õppe- ja osaduspäevad.

Viimastel aastatel on olnud Eestis/maailmas suuri muutusi – kus peaks kogudus oma silmad eriti lahti hoidma?
Ma usun, et ühtede muutustega peame kaasas käima ja teistega mitte mingil juhul. Piibel ütleb: „Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik” (Rm 12:2). Mis puutub vormilistesse muutustesse, siis nendega saame ajas kaasa minna, rakendades erinevaid tehnilisi võimalusi, mis aitavad kaasa evangeeliumi kuulutamisel ja inimesteni jõudmisel. Muutuste osas, mis puudutavad aga kristliku usu sisu, moraali ja väärtushinnanguid, olen ma üsna konservatiivne.

Kuidas Sa hindad mentorlust EKB Liidus ja mil määral osaled ise selles?
Kasvamiseks ja arenguks läheb tarvis abilisi. Me oleme loodud üksteist toetama. Keegi ei saavuta elus ega vaimulikus töös küpsust ja tulemusi üksinda tegutsedes. Kord on abilisteks kogenenumad kaastöölised, vahel õpetajad või teised pastorid. Ma usun, et mentorlus meie Liidus ei ole päris uus asi. Varem on seda osa täitnud nn vaimulikud isad-emad ja hingehoidjad. Ka minul on olnud neid oma elu erinevatel etappidel ja ma olen Jumalale nende suhete eest väga tänulik. Mõned aastad tagasi küsis üks minu noorpõlve vaimulik isa: „Viljar, kes on sinu Johannes, Peetrus ja Andreas?“ See küsimus pani mind mõtlema, keda mina mentordan, keda mina jüngerdan, kellele olen mina vaimulikuks eeskujuks ja isaks? Olen püüdnud nüüd natuke selles osas ka kaasa aidata. Suure kannatlikkusega olen oodanud mentorluse käsiraamatut, mille tööversioon on ka valmis saanud ja see on väga praktiline.

Millised hetked Liidu ühistööst on Sulle eredamalt meelde jäänud?
Minu üheks ülesandeks on olnud korraldada igal kevadel Liidu meeste palve- ja ülistusõhtuid. Erinevates Eestimaa paikades on kogunenud mehed, et tõsta üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta, et laulda ülistust ja austust oma Päästjale. Koos on murtud leiba, mindud tõrvikute valgel palverännakule, õnnistatud Eestimaa linnu ja aleveid. Mäletan, kuidas kord päikeseloojangul tõusime Ida-Virumaal tuhamäe tippu ja õnnistasime Kiviõli linna. Sellel hetkel tuli sinna ka kamp noori mehi, kes olid algul hämmastuses sellest, mida nad nägid ja kuulsid, aga lõpuks tuli nende keskelt üks noor mees ja palus ka enda pärast palvetada…
Samuti on olnud alati õnnistuseks ja kosutuseks pastoriperede laagrid Nuutsakul, mida olen aidanud korraldada. See on paljude ametivendade jaoks selline taastumise ja taaslaadimise aeg, kus ka abikaasad ja lapsed saavad kaasas olla. Ühised ülistus- ja palveteenistused, lõkkeõhtud, sport – see kõik liidab.

Osavõtt suvefestivalidest on langustrendis, kas Sul on mõtteid selle muutmiseks?
Suvefestivalid on olnud tore traditsioon meie Liidus. Olen mõelnud, et äkki on meil liiga palju nn suurüritusi, kuhu me ootame kõiki – aastakonverents, piiblipäevad, misjonikonverents, lastepäevad, suvefestival ja erinevad laagrid jne. Olen mitmel aastal esindanud meie Liitu Soome Vabakiriku suvekonverentsil. Nemad on enamuse sellistest ettevõtmistest koondanud üheks suve suurürituseks, mis toob rahva kord aastas üle Soomemaa kokku. Võib-olla tuleks ka meil seda teed minna?

Sul oli võimalus olla sillaks Vancouveri kogudusega, kuidas see koostöö edeneb?
Olime koos Piiaga Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduses 2013 sügis – 2014 sügis. Ütlen kohe, et see oli hästi tore aeg nii puhkuseks kui ka eesti kogukonna teenimiseks. Olen Jumalale ja Vancouveri kogudusele väga tänulik selle võimaluse eest. Sel ajal, kui mina seal pastoriks olin, müüs kogudus oma kirikuhoone ära ühele suurele nelipühi kogudusele, selle klausliga, et eesti kogudus saab neid ruume rentida ja kasutada veel vähemalt kolm aastat. Kirikuhoone müügirahadest annetati enamus meie Liidule, mis on meile suureks õnnistuseks ja abiks. Tänaseni on mul suhted sealse koguduse juhatusega ja olen aidanud neil leida Eestist pastoreid, kes koos abikaasadega saavad ka näha üht maailma ilusamat linna ja teenida armastuses neid kalleid eesti inimesi, kes kord sõja ajal pidid oma kodumaalt põgenema. Kahjuks hakkab see töö ja kogukond otsa lõppema. Jumal õnnistagu neid, kes on jõudnud kõrgesse ikka, ja ka nende järeltulijaid!

Asepresidendina suurenes Sinu kontakt välisliitudega ja oikumeenilises vallas. Mida oled sealt õppinud?
Välisliitudega suhted ja oikumeenilised suhted on olnud põhiliselt presidendi ja peasekretäri töö. Nagu varem ütlesin, olen välistöös põhiliselt olnud kaasas Soome Vabakirikuga suheldes ning kuigi palju Gruusia Baptistiliidu esindajatega kohtudes ja ka neid külastades.

Sa oled saanud mitmel korral külastada Püha Maad – mida see on lisanud Sinu teenimistööle?19 lohusalus
Püha Maa külastamine oli aastaid minu üks suuri unistusi, kuni ükskord koos isaga puhkasime Egiptuses ja otsustasime sealt ka üle piiri Iisraeli minna. See oli vaid ühe ööpäevane külastus. Sealt tuli see „pisik“ tõeliselt minu hinge. Kui me möödunud advendiajal taas Püha Maa piiri ületasime ja piirivalveametnik heatahtlikult küsis, miks te nii sagedasti Iisraeli külastate, vastasin, et ma armastan väga seda maad! Talle meeldis see vastus. Enamikul reisidest oleme koos Allar Kännuga reisikorraldajad. Tavaliselt on grupi suurus 18 inimest. Ka selle kevade reisigrupp on koos ja lennupiletid ostetud. Need reisid annavad alati uut ilmutust, et paremini mõista Pühakirja tekste ja neid sündmusi, mis sellel maal aset leidsid. Näiteks, kui sa seisad Gerisimi ja Eebali mäe vahel, mis on Vanast Testamendist tuntud kui õnnistamise ja needmise mägi. Nende mägede vahelises orus on Shekemi linn ja selle keskel Jaakobi kaev, mille juures kohtusid kord Jeesus ja Samaaria naine, ning sa võid ise ammutada sellest 40 meetri sügavusest kaevust – samast allikast tulevat vett… See on õnnistav kogemus!

Millised arengud on toimunud viimastel aastatel Kohilas?
Kohila koguduse töö on olnud stabiilne. Minul läheb pastoritöös siin juba 23. aasta. Need 8 aastat, kui olen olnud kaasas Liidu töös, on olnud koguduse juhatusega kokkulepe, et võin ühel pühapäeval kuus olla külas ja teenida teisi kogudusi. Vaatasin kalendrist, et asepresidendina olen külastanud meie Liidus 39 kogudust.
Tänan Jumalat, et Kohila koguduses on piisavalt inimesi, kes on valmis vastutust võtma ja oma andidega kaasa teenima. Antud hetkel tunnen head meelt uutest inimestest, kes lõpetavad Alfa-kursust ja keda Jumala Vaim on juba puudutanud. Loodan, et neist mitmed liituvad ka kogudusega.

Kuidas mõjutas Sinu kasvanud vastutuskoorem teie koduelu?
Minu pere on olnud alati kaasas ka minu töös Jumala riigis. Meil Piiaga on 4 last – kaks tütart ja kaks poega. Tänu Jumalale, nad on kõik päästetud ja teenivad oma andidega kaasa ka koguduses. Kolm neist on juba täiskasvanud, noorem tütar saab sellel aastal 18. Olen õnnelik isa ja loodan lähiaastatel saada ka õnnelikuks vanaisaks.

Kas Sul oleks üks soov aprillis valitavale uuele juhtkonnale?
Soovin uuele Liidu juhtkonnale meie Issandalt tulevat tarkuse ja ilmutuse Vaimu olulise kindlaksmääramiseks, üksmeelt ja armastust ning Jumala soosingut! Ja seda, et neil tuleks tegelda vähem „kirikupoliitikaga“ ja rohkem evangeeliumi kuulutamisega.