Vaim, hing ja ihu sõltuvad üksteisest

10/2008 Heljut Kapral, Eesti Kristlike Arstide Ühing

„Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks!" (1Ts 5:23)

Jumala loomingu tarkus paneb imetlema. Inimese terviklikkuse moodustavad kolm olulist osa: vaim, hing ja ihu. Igaühel neist on täita oma roll, kas üksi iseseisvalt või koos teistega. Need kolm peavad olema tasakaalus, kui aga mõni neist jääb unarusse, kannatab tervik. Inimene saab olla õnnelik vaid siis, kui need kolm on rahuldatud. Ei piisa sellest, kui kehalised vajadused on ülihästi rahuldatud, aga vaim ja hing on unustatud.

.

Vaim

Inimese vaim on see osa, mille kaudu me suhtleme Jumalaga. Ainult vaimu kaudu oleme võimelised teda tunnetama ja kummardama. Jumal elab meie vaimus, "mina" elab hinges ja meie eneseteadvuslik tunnetus elab ihus.

Vaimus kogeb indiviid end elavana ja tunnetuse objektina, olles samal ajal ka avatud olemasolu kõiksuse poole. Inimvaimu piiratus johtub tema paratamatust seotusest "teistega", vajadusest arvestada hinge ja ihuga. Mõtlemise, tunnetamise ja tahte valdkonnas vajab vaim ihu ja hing tuge. Ülaltoodud Piibli kirjakoht asetab vaimu esikohale, ihu aga viimasele.

Piibli õpetuse ja usklike kogemuse järgi võib inimese vaimu kohta ütelda, et ta toimib kolmes liinis: südametunnistuses, intuitsioonis ja suhtlemises. "Südametunnistus, see on inimloomuse seadus. Inimesed üle kogu maailma teavad, kuidas nad peaksid käituma ega saa sellest teadmisest vabaneda, kusjuures arusaamine, mis on hea ja mida inimene peaks tegema, on läbi aegade samaks jäänud. Ja ometi – sellest teadmisest hoolimata inimesed niimoodi ei käitu. Nad tunnevad loomusundi ja samaaegselt rikuvad seda. Südametunnistus on Jumala hääl inimeses. Ainus võimalus, kuidas Jumal end ilmutada saab, on mingi mõjutuse või käsuna meie endi sees" (Lewis, 1992).

"Intuitsioon on seesmine vaist, mis on täiesti vastupidine füüsilisele ja hingelisele tunnetamisele. Intuitsioon on otsene taju, mis ei sõltu välistest mõjutustest. See tunnetuslik teadmine, mille me saame vahetult mõistuse, emotsioonide või tahte kaudu, tuleb intuitiivselt. Jumala ilmutused ja kogu Püha Vaimu tegevus on inimesele ära tuntavad intuitsiooni kaudu. Sellepärast peab usklik tähelepanelikult kuulatama oma südametunnistust ja intuitsiooni." (Watchman Nee).

Suhtlemine on Jumala kummardamine. Jumalaga suhtleb meie "seespidine inimene", vaim, mitte hing või välispidine inimene. (Lk 1:47-48; 1Kr 16:18; Jh 4:23-24)

Hing

Peale vaimu, mille kaudu inimene võib suhelda Jumalaga, on tal ka hing, s.o inimese enesetunnetus. Hinge abil tunnetab ta oma olemasolu, sest hing on isiksuse asukoht. Tema juurde kuuluvad need elemendid, mis määravad inimese identiteedi ja teevad ta inimeseks. Mõistus, mõtted, ideaalid, armastus, emotsioonid, otsustused, võime eraldada ja valida – see kõik moodustab hinge mitmesuguse tegevussfääri. Piibel nimetab inimest sageli "hingeks."

Inimese kolm peamist võimet – tahe, mõistus ja tunded moodustavad tema isiksuse.

Hinge tahtevõime: „Ärgu nad öelgu oma südames: "Paras! Seda me hing tahtis!"" (Ps 35:25)

Hinge intellektuaalne, mõistuslik võime: „Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele." (Õp 2:10)

Hinge emotsionaalne võime:

1. Kiindumused. "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!"(5Ms 6:5)

2. Soovid. "Mida sa iganes soovid, seda ma teen sulle!" (1Sm 20:4)

3. Tunded ja aistingud. "Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees!" (Ps 42:6).

Eriline roll meie elukäigu kulgemisel on meelsusel, mõtetel ja sõnadel. See kujuneb vaimu, hinge ja ihu ühises toimimises. See on igal inimesel ainulaadne. Ta on kas rõõmsameelne, kurb, abivalmis, ahnitsev, kiuslik, kademeelne, õelutsev jne. Milline on meie meelsus, sellised on ka meie mõtted, millised on mõtted, sellised ka sõnad. Sõna toime võib olla väga tugev.

Meile on tuttavad kaks vastandlikku pilti.

Esimene pilt. Õnnelik inimene, armastusest rikas kodu, sõbralik kollektiiv, vennaarmastusest särav kogudus jne. Kus inimesed on õnnelikud, üksteist mõistvad, seal on tavaline südamest tulev naer ja vastav sõnavara. Seal tuleb väike laps joostes ema juurde, haarab tal kaela ümbert kinni ja ütleb: "Ema, sa oled mulle väga kallis!" Kaaslastelt, kolleegidelt kostuvad tunnustavad sõnad. Rõõmsa kohtumise puhul heade sõpradega kõlavad innustavad sõnad.

Siin on väljaöeldud sõnadel eriline jõud – nad tõstavad meeleolu, annavad südamerahu, lisanduks nagu füüsilist jõudugi. Meditsiiniliselt on tõestatud, et see toimib positiivselt organismi füsioloogilistele protsessidele, immuunsüsteemile, vereringele, emotsionaalsele tasapinnale – neil on hea olla!

Põnev on see, et mõlemad – heade sõnade ütleja ja kuulja – saavad sellest oma osa, nad on rõõmsad ja õnnelikud.

Teine, vastandpilt. Tülitsev perekond, riius kollektiiv, vastuoludes kogudus, valimiskampaania jne. Siin otsitakse vastasele kõige enam haiget tegevaid sõnu. Seda on valus ja raske taluda. Paratamatu on kahjustav toime organismi füsioloogilistele protsessidele, ja üldse tervisele (ei ole ime, et üle 90% kõikidest haigustest saavad oma alguse psüühika traumeeringutest, stressist, masendustest jne). Siingi saavad oma osa mõlemad pooled, kuid siin on need tervist ja kooselu kahjustavad.

Olgem targad ja teadke, et mõnikord võivad näiliselt tühised sõnad rikkuda õnneliku elu ja muuta olukorra tervist kahjustavaks. Mõelge sellele, et meile on kingitud vaid üks ainus elu! Olgu see õnnelik ja rõõmuküllane! Kasutage sõnu, mis teisi julgustaks, neid rõõmustaks ja tooks esile südamlikud emotsioonid!

Piiblist leiate kõik, mis on tarvis targaks eluviisiks ja ka seda, mida tingimata tuleks vältida.

Jumalik tarkus on ülem kõigest!