Jüngriks olemine X

11/2017 13 6ike valdur
Erki Tamm ja Joosep Tammo misjoniorganisatsiooni Kingfisher materjalide põhjal


IMEDE TEGIJA

Kui jüngrid olid Jeesuse juures juba mõnda aega õppinud ja näinud tema imetegusid, lähetati nad tegema sedasama. Nii Matteuse, Markuse kui Luuka evangeeliumid jutustavad, kuidas saadetakse õpitut praktiseerima 12 ja hiljem juba 72 jüngrit.

See polnud 2+2 selgeksõppimine, vaid kogu nende olemuse muutumisprotsess. „Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde” (Jh 1:14). „...me oleme tema suurust näinud oma silmaga. Sest ta sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis talle hääl: „See on minu armas Poeg, temast on mul hea meel!”” (2Pt 1:16j). Tajudes Jeesuse suhet Isaga, kogedes ta õpetuse meelevalda ja imetledes tema tegutsemist, kasvas jüngrite usk samm-sammult.

Mind on vaimustanud 72 jüngri naasmisele järgnenud vestlus (Lk 10). „Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul,” rõõmustavad jüngrid. Seda oligi Jeesus neid tegema saatnud ja jüngreid läkitades tema ka varustas neid, andes meelevalla alistada vaimumaailmas kõik Jumala tahtele (Mk 6:7). Evangeeliumi lõpus korratud läkituses öeldakse, et uskujaid saadavad tunnustähed (Mk 16:15–20).

Kuidas käivad need analoogiad meie kohta? Esiteks, ka meie usk saab sisu, kui laseme Jeesuse oma ellu. Siis hakkame nägema, mida me enne patus elades ei näinud ega mõistnud. Evangeeliumi tunnistused Jeesusest on meie õppematerjal. Jumal tegutseb maailmas samadel printsiipidel läbi aegade.

Teiseks, elav Jumal kõneleb. Jeesus kuulis Isa rääkimas ja jüngrid olid selle tunnistajad. Peale Püha Vaimuga täitmist hakkasid nemadki tajuma üleloomulikku juhtimist (Ap 5:20, 7:55; 8:29; 9:4 jne). Jumala tahe on ilmutatud tema sõnas, kuid tema suhtlusarsenal pole piiratud kirjasõnaga. Olen seda kogenud Jumala sõna palves läbi „mäletsedes”, loetut isiklikult vastu võttes, Püha Vaimu märguandeid otsides (1Kr 2:10–12).

Kolmandaks, Jeesus läkitas kõigi aegade jüngrid viima Kuningriigi evangeeliumi kogu loodule. Kadunud pojad ja tütred peavad saama teada, et Isa ootab ning tahab jagada nendega oma parimat. Kui oleme ise kogenud Isa armastust, siis ei saa me jääda neid inimesi vaid kirikusse ootama. Oleme ju iga päev nende keskel – tööl, koolis, kohvikus, kodus. Kuula nende küsimusi, pane tähele vajadusi ja tee, mida Jeesus tegi. Tema on sind volitanud ja Püha Vaimu kaudu varustanud.

Loomuliku elu keskel saab Jumala üleloomulik sekkumine Jeesuse järgijate kaudu tunnistuseks Kuningriigist – õigusest ja rahust ja rõõmust Pühas Vaimus (Rm 14:17).

Imed on alati tekitanud hämmeldust, aga ka küsimusi. Alates valgustusajast püüti kõike mõistusega seletada, imede võimalikkuses kaheldi. Näiteks väideti, et Jeesus kasutas tervendamisel sugestiooni vms. Sellised hinnangud lähtuvad parajasti valitsevatest arusaamadest looduse ja loomuliku kohta.

Pühakiri ütleb aga, et Jumal on loonud taeva ja maa, temal ei ole ükski asi võimatu (Jr 32:17). Kõik siin maailmas, nii korralised kui erakorralised sündmused, kuulutavad Jumala au. Teatud perioodidel sündis suuremaid ja erakordsemaid asju – Iisraeli rahva rännakul Egiptusest tõotatud maale, kohtumõistjate ja Eelija-Eliisa ajal. Enne Issanda päeva tõotatakse imesid ja tunnustähti looduses (Jl 3:3j; Ap 2:19j).

Jeesuse imeteod – haigete tervendamine, leibade paljunemine, vee veiniks muutmine, järvel kõndimine, tormi vaigistamine jne – on tunnustähed ja märgid kellegi suurema ligiolust. Jumal saatis oma Poja, kes võidutses patu ja surma „loodusseaduste üle” (Rm 8:2).

Uskujaile on tõotatud, et ka nende elu saadavad tunnustähed (Mk 16:17). „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde” (Jh 14:12). Jumal ise kinnitas apostlite kuulutust tunnustähtede ja imedega (Hb 2:4). Need imed sündisid tulevase maailma väest ega lõppenud apostlite ajaga.

Kuid arvestada tuleb sellega, et imetegijaid ja imesid tuntakse kõigis religioonides, ka kaasaegses uuspaganluses. On „valeimesid” ja „valetunnustähti” (2Ts 2:9; Ilm 13:13). Seepärast peame alati küsima, kas imed, mida me usuteel kogeme, teenivad meie lunastust ja austavad Jeesust Kristust.