Tiina turvatunne peitub Jumalas

10/2017 04 tiina tuhkanen
Tiina Tuhkanen, Valga kogudus, tekst: Maria Lepmaa

Päev, mil kogesin, et Jumal on tõepoolest olemas, oli justkui uue elu esimene päev. 2009 läksin välismaale tööle. Kui mu isa aga ootamatult lahkus, mõistsin, et elu on ettearvamatu. Ei tea kunagi, mida toob homne päev. Sügavas leinas hakkasin mõtlema eksistentsiaalsetele küsimustele. Kas on elu peale surma? Miks oleme siia ilma sündinud? Uskusin, et inimene pole ainult keha, vaid ka hing ja vaim, kuigi kristlusest ei teadnud veel midagi. Ühel päeval soovitasid kristlastest töökaaslased mul vaadata seriaali „Touched by an angel”. Seriaal puudutas mind. Süüdistasin ennast, et polnud hea tütar, kuna hooldasin kaugel maal võõraid lapsi, aga oma pereliiget ei saanud õigel ajal aidata.

Aasta möödudes tulin Eestisse tagasi. Ikkagi veel Jumalat tundmata ütlesin: „Jumal, kui sa tahad, et läheksin tervishoidu õppima ja tööle, siis sündigu su tahtmine!” Tundsin südames, et tahan aidata, ravida ja leevendada inimeste kannatusi. Sain kooli sisse. Juulis palusin: „Jumal, kui sa olemas oled, palun aita mul kiiresti töö leida.” Septembrist olin juba haiglas tööl.

Imeline unenägu

2012 kutsus õde mind Oleviste kirikusse Alfa-kursusele. Ma ei teadnud, mis on Alfa. Kuna õde ei tahtnud üksi minna, läksingi kaasa. Sain puudutatud ja südamesse hea tunde. Mõistus pani esialgu vastu: kas see usk on ikka õige asi või üritatakse midagi pähe määrida. Enne magama jäämist ütlesin endamisi, et kui on õige, siis tahaksin kinnitust. Tundus imelik uskuda midagi, mida ei näe. Samal ööl nägin und. Mu juurde tuli ammu lahkunud vanaisa ja ütles, et on olemas igavik, mis on ajatu. Veel rääkis ta lõputust armastusest ja ütles: „Ära karda!“ Hakkasin Alfas käima, kus lugesin ka päästepalve. Aeg ja ruum justkui kadusid sel hetkel ära. Kõik koormad, mured ja mõtted olid nagu ära pühitud. Tekkis kerguse- ja õnnetunne.

Kindel ja püsiv Jumal

Oleviste mu kodukoguduseks ei saanud. Tekkisid uued katsumused ja hirmud. Kui enda jaoks Jumala avastasin, olid kohe platsis ka ründavad mõtted ja hirmud. Peas olid süüdistavad mõtted, et olen valesti elanud. Kartsin, et nii patusena ei saa kirikusse minna. Mõtlesin, et Jumal on täiuslik, aga mina tühine ja eksin pidevalt. Kui tutvusin Jumalaga, ei mõistnud veel ta armastuse suurust. Taipasin ka, et kristlaseks saamisega ei lähe elu lilleliseks ja kergeks, vaid õnnistused tulevad läbi raskete katsumuste ja õppimise. Südame uuenemine võttis aega. Tasapisi hakkasin oma ande avastama. 2013 tulin tagasi kodukohta ja mind kutsuti siinsesse väiksesse kogudusse, kus tundsin end kohe koduselt. Mind võlus selle koguduse juures eriti ülistuse osa. Tekkis tunne, nagu inglid oleksid maa peale laskunud. Samal aastal sain ristitud. Hakkasin rohkem märkama igapäevases elus Jumala imetegusid. Palve läbi muutus Jumal mulle elavaks.

Julgustan kõiki palvetama oma sõnadega. Jumal kuuleb ja vastab, isegi kui mõnikord võtab palvevastus aega. Palvetan tihtipeale: „Jumal, näita, mis on sinu tahe. Sina soovid mulle kõige paremat, sündigu sinu parim minu elus. Palun näita mulle teed ja aita mind.”
Olen hakanud rõõmu tundma väikestest asjadest ja õppinud olema tänulik iga päeva eest. Mitmeid kordi olen pääsenud liiklusohtlikest olukordadest. Ükskord talvisel libedal teel autoga sõites oleks möödasõidul rekka peaaegu mu autole külje pealt sisse sõitnud. Imekombel seda ei juhtunud, ent kahjuks mõnisada meetrit edasi oli seesama rekka kraavis. Palunud olen nii enda kui ka teiste tervenemist – palve aitab. Olen ise tervenenud mitmeid kordi gripilaadsetest sümptomitest.

Meenub, kui läbipõlemise tõttu kirjutas arst mulle välja unerohud, kuna ma ei saanud öösiti magada. Ostsin need isegi välja. Ma ei võtnud neid, hakkasin hoopis igal õhtul Piiblit lugema ja palvetama. Saingi mõne aja pärast terveks. Ka sünnitus läks hästi: palusin kiiret sünnitust – ja nii oligi. Meenub lugu, kui palusin mõttes ühe naise tervenemist – ja ta tõesti terveneski. Ta ütles: „Jumal tänatud, mul on parem, ole sa väga tänatud!” Vastasin talle, et tänada tuleb Jumalat. Mitu kuud hiljemgi tuli ta mind veel otsima, tänas pisarsilmil ja ütles, et ei unusta seda kunagi.
Samuti olen viimase paari aasta jooksul saanud palju pakkumisi tööalaseks täienduseks. Ka tööpakkumisi, ilma et ise tööd otsinud oleksin. Isiklikes suhetes on olnud enne Jumala juurde jõudmist ebakindlust. Nüüdseks on Jumal korrastanud ka selle valdkonna mu elus: olen abielus ja mul on armas laps. Ainus kindel ja püsiv minu elus, vankumatu turvatunde pakkuja igas olukorras on Jumal!