Otsing

19 eps 200 leedjarv-106/2013 Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär

Käesoleva pärandiaasta juhtmõtteks on: „Pärijata pole pärandit". Osaks meie rahvuslikust pärandist on ka Eesti Piibliseltsi 200-aastane tegevus.

Kaks aastat pärast Briti ja Välismaa Piibliseltsi (BVPS) asutamist Londonis (1806), võtsid eestimaalased sellega kontakti. Siinsete rootslaste, sakslaste ja eestlaste hulgas oli siis ainult igal kahekümnendal perekonnal Piibel või Uus Testament.

Tallinna Mihkli kiriku abipastor ja gümnaasiumiõpetaja Gustav Swerdsjöe initsiatiivil asutati 1807. a sinodil Eestimaa piibliselts. Tartus moodustati hernhuutlase C. Schmidi eestvedamisel piibliselts aastal 1811.


1813. aasta jaanuaris sündis piibliselts Sankt-Peterburgis. Suvel külastas Eestit BVPS esindaja John Patterson, kes oli aidanud organiseerida rahvuslikke piibliseltse nii Rootsis, Soomes, Taanis, Islandil kui ka Venemaal. Ametlikult rajati Tartus 10. juunil ja Tallinnas 1. juulil Sankt-Peterburgi Piibliseltsi haruseltsid, kellel olid Eesti alal peagi abiseltsid kümnes kihelkonnas 6929 liikmega. Piibliseltsid olid esimesed Eestis tegutsenud vabatahtlikud ühendused, kelle liikmeteks oli ka maarahvas.

Piibliseltside toetusel hakkas Eestis ilmuma rohkesti vaimulikku kirjandust, eriti katekismuse ja Piibli seletusi, palve-, laulu- ja jutluseraamatuid, samuti usulisi traktaate ja kirjeldusi. Piibli abiseltsides ehk „piiblikogudustes" osales suur hulk talupoegi. Kohalikuks juhiks oli mõisnik või kihelkonna kirikuõpetaja. Seltsid levitasid rahva seas jumalasõna, nende kooskäimised ja piiblipühad virgutasid rahva usulist ärksust.
Kuigi piibliseltsid levitasid Pühakirja ja vaimulikku kirjandust suure hoolega, ei jõudnud Piibel ega selle osad igasse Eesti talutarre. Veel 1845. a kirjutati, et ainult kolmandikul perekondadest on Piibel või Uus Testament.
20. sajandi revolutsiooniliste liikumiste ja alanud Esimese maailmasõja keskel jätkasid piibliseltsid oma tööd. Kui Eesti sai iseseisvaks vabariigiks, iseseisvusid ka kohalikud piibliseltsid.

1925. aastast kuni tegevuse keelustamiseni nõukogude võimu poolt aastal 1940 juhtis Eesti Piibliseltsi Hendrik Kokamägi. Töö muutus väga laialdaseks, suur hulk täis- ja osalise ajaga kolportööre levitasid oma teeninduspiirkondades Pühakirja.
Ühiskonnas alanud muudatuste keskel taastati Eesti Piibliselts 14. detsembril 1991. aastal.
Piibliseltside põhieesmärk on läbi aegade olnud Pühakirja tõlkimine, trükkimine ja levitamine. Lisandunud on väga oluline valdkond – Piibli tutvustamine. Piibliselts koos oma toetajatega tegutseb selle nimel, et meie rahvas ei kaotaks sidet piiblimaailma ja Piibli väärtushinnangutega. Eesmärgiks on, et ka järgnevatel sajanditel oleks emakeelne Jumala Sõna kättesaadav igale inimesele.

Juubelit tähistati 10. juunil Tallinna Mustpeade Majas (kus 200 aastat tagasi Piibliselts loodi): avatud oli näitus, toimus pidulik vastuvõtt ja oikumeeniline palvus. Sügisel, igaaastaste Piiblipäevade raames, toimub kahepäevane rahvusvaheline teaduskonverents.

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal" (Ps 119:105).

19 eps 200-1

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke