Otsing

06/2014 24 piibli ymberkirjutamine
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Piibliraamatus on kirjas: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu" (Hb 1:1j). Jumal, kogu maailma Looja, on end ajaloos inimkonnale ilmutav Jumal. Kõige olulisemad tunnistused tema tegevusest ja tahtest ning inimesearmastusest on talletatud Piibli lehekülgedele. Paljud meist on harjunud, et mitmel erineval moel on püha sõna kättesaadav heas eesti keeles ja me võime lugeda: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu" (Jh 3:16). Kuid see ei ole olnud mitte alati nii.

Kui tuhatkond aastat tagasi tulid meie maale esimesed misjonärid, et siin Jumala rõõmusõnumit kuulutada, siis oli neile suureks takistuseks keel. Kui juba kohalikku suhtluskeelt oli raske mõista, mis siis veel usukeelest rääkida. Me võime aimata, mida see tähendas, et jumalateenistusi peeti ja Pühakirja loeti ladina keeles, millest maarahvas vaevalt aru sai.

Tänavu võime rõõmuga tähistada eestikeelse Piibli trükis ilmumise 275. aastat. Kuid juba rohkem kui sada aastat varem tehti katsetusi üksikute piiblitekstide ümberpanemiseks eesti keelde. Aga esmalt oli vaja eesti kirjakeel luua. Tänulikult mõtleme saksasoost pastoritele Johannes Gutslaffile, Heinrich Stahlile, Johann Hornungile, Henrico Gösekenile ja teistele, kes 17. sajandil oma grammatika-raamatutega andsid suure panuse meie kirjakeele arendamisele.

Enamasti tõlgib tõlk teksti omaenda keelde. Palju keerukam on olukord siis, kui tõlgitakse võõrasse ja teistsuguse kultuurilise taustaga keelde, nii nagu see toimus esimeste eestikeelsete piiblitõlgete puhul, kus tõlkijateks olid saksa päritolu vaimulikud. Lisaks tõlke grammatilisele poolele tuli ületada ajaline ja kultuuriline lõhe piibliaja ja lugejate tänapäeva vahel.

Esimese lõunaeestikeelse Wastse Testamendi tõlkimisel kasutati vahekeelt. Tollastes tingimustes osutus see väga õigustatuks. Kreeka keelest tõlkimine oleks osutunud liiga keerukaks. Palju lihtsam oli eesti keelde tõlkida saksa keelest. Seejuures oli vähemalt üks keeltest tõlkijate emakeel, mistõttu juba sobivate sõnavastete leidmine oli palju kergem. Ka oli saksa kultuuriruum tollasele eesti kultuurile palju lähedasem kui Uue Testamendi oma.

Oma piiblitõlkega oli Martin Luther teinud ära väga suure töö, et originaalkeele sõnum muuta mõistetavaks saksa lugejale. Saadud tõlge oli tolle aja kohta väga hea ja leidis kõrge tunnustuse. Wastse Testamendi ja hiljem põhjaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad aga võisid kasutada Lutheri töö vilja.

Aastal 1739 trükiti Tallinnas esimene eestikeelne Piibel, kogutiraažiga 6000 eksemplari. Just Piibel tõi kaasa põhjaeesti keele muutumise kirjakeeleks terves Eestis. Juhtiv roll Piibli tõlkimisel oli Harjumaa pastoril Anton Thor Hellel, kes keele- ja kirikumehena korraldas selle toimetamist ja väljaandmist.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke