Otsing

2/2009 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Hiljuti lugesin üht brošüüri, kus olid kirjas ettekanded kristlikest väärtustest. Mitmes ettekandes räägiti kuldse reeglina tuntud põhimõtetest. Keegi tõi esile piiblitõe: „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et tehakse sulle". Teine tsiteeris Jeesuse sõnu: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid". Kolmas nimetas kristlike väärtuste kvintessentsi, lihtsat tõde: „tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse".

Teadlased on leidnud, et kuldne reegel oli oma varieeruvas sõnastuses antiikajal universaalselt levinud (nt kreeklaste, roomlaste, aga ka teiste rahvaste juures). Juutluses tulevad esimesed sellesisulised tekstid esile hellenistlikes-juutlikes kirjades. Nii on Toobiti raamatus öeldud: „Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi!" (Tb 4:15). Jeesus Siiraki raamatus on mõte: „Hinda oma ligimest kui iseennast ja iga teo puhul mõtle järele!" (Srk 31:15). Mittekristlikes tekstides on see kuldne reegel sõnastatud enamasti negatiivselt: „Mida sa ei taha, et sulle tehakse, seda ära tee ka teistele". Kuid uurijad on leidnud sealt ka positiivseid, aktiivsusele suunatud sõnastusi, nagu „tee teisele seda, mida sa soovid, et sulle endale tehakse".

See on loomulik, et ümbritseva maailma varamu pakub palju head. Osa sellest on ka kristlusesse üle võetud. Sest ega kristluski pole mingi isoleeritud ega pidetu nähtus. Nii võib Uuest Testamendist leida omal ajal üldtunnustatud põhimõtteid. Piibli esimene osa – Seadus ja Prohvetid – oli Pühakirjaks ka Jeesusele.

Minu jaoks on oluline, et Jeesus kutsus üles aktiivselt head tegema: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid." (Mt 7:12). Just sellises sõnastuses üleskutse on saanud kristlikuks põhimõtteks ja väärib praegu, meie rahvale raskel ajal, omaks võtta ja igapäevaselt ellu rakendada.

Olen kuulnud etteheiteid, et kristlased tõmbuvad tegelikust elust kõrvale ja on eluprobleemidele liiga allaheitlikud, nende juures võib leida lausa soovitud abitust. Eks alga ju ka Mäejutlus, Jeesuse programmkõne, selliste mõtetega:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed;

Õndsad on kurvad;

Õndsad on tasased;

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele;

Õndsad on halastajad;

Õndsad on puhtad südamelt;

Õndsad on rahutegijad;

Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse (vt Mt 5:3-10).

Selline elule allaheitlikkuse mõte kumab läbi mitmetes teoloogilistes arutlustes. Selgitades Jeesuse õndsakskiitmisi, kirjutab keegi: „see, mis maailma silmis näib väheväärtuslik või koguni väärtusetu, osutub Jumala ees väärtuslikuks".

Kas see peaks tähendama, et õndsakskiitmistes nimetatud olukorrad kannavad endas iseenesest mingit erilist väärtust – mida viletsam, seda õndsam? Kas see tähendab olukordadega lihtsalt tasast leppimist? Mida sa ei taha, et teised sulle teeksid, ära tee ka teistele. Muidu las minna nagu läheb.

Olen veendunud, et Jeesus ei öelnud mitte kogemata just nii: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!" Ta ei soovinud, et inimene, midagi tegemata, lihtsalt alistuks oma viletsusele. Jeesus tuli hoopis tooma lahendust meie vaimuliku vaesuse probleemile. Mäejutluse õndsakskiitmiste tegelik rõhk asub ütluste teises pooles: Õndsad on need, kes ... sest nende päralt on taevariik; ... sest neid lohutatakse; ... sest nemad pärivad maa; ... sest nemad saavad küllaga; ... sest nende peale halastatakse; ... sest nemad näevad Jumalat; ... sest neid hüütakse Jumala lasteks; ... sest nende päralt on taevariik. Just sõnale „sest" järgnev on õndsuse põhjuseks.

Kristus Jeesus tõi inimestele täiesti uue võimaluse. Senised olukorrad ei ole enam mingiks takistuseks, et saada vaimulikult ja heade tegude poolest rikkaks, et olla õnnelik, et näha Jumalat. Ei inimese kultuslik seisund, tema haigus ega tema päritolu – ükskõik kui jumalatu on tema päritolu ja minevik – ole enam takistuseks. Isegi inimese suur patusus ei ole Kristusele takistuseks – Jeesus suri ristil ja Ülestõusnuna on tal õigus anda andeks kõik patud. Seni väljapääsmatu olukord, mis näib nagu kuri saatus, leiab oma lahenduse Kristuses Jeesuses. Jeesuse kaudu on õndsakskiitmised tervikuna saavutatavad.

Paneme tähele, et õndsakskiitmised ja kuldne reegel kuuluvad kokku. Jumala riigis on oodatud igakülgne positiivne aktiivsus nii enda kui ka kaasinimeste suhtes: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid." Kinkigu Jumal selleks meile leidlikkust ja abi!

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke