1. ja 2. Moosese raamatu proovitrükk

11/2017 24 gen ex
EPSi piiblitõlketoimkond

Eesti Piibliseltsi XXIV piiblipäeval (4. novembril) tutvustati 1. ja 2. Moosese raamatu, Genesise ja Exoduse kaua oodatud proovitrükki. Eelmise EPSi poolt redigeeritud Piibli ilmumisest (1997) on möödunud juba kaks aastakümmet. Pärast Suure Piibli trükkimist (1999) otsustati, et esimesel võimalusel alustatakse uustõlkega, kuna Vana Testamendi eelmine tõlge pärines aastast 1968.
Konfessioonidevaheline tõlkijate rühm alustas 2001. aastal. Kahjuks katkes tookord aktiivne töö selleks otstarbeks laekunud vahendite nappuse tõttu. 2015. aastal loodi EKNi ja EPSi ühistoimkond, kelle ülesandeks on tõlkimise taaskäivitamine. Suure töö jätkamise innustajaks on ka lähenev 2039. aasta, kui täitub 300 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest.

Piibli tõlkimine on keeruline ülesanne. Samuti on erinevatel konfessioonidel ja huvigruppidel Pühakirja suhtes erisuguseid ootusi. Kirikute esindajad on sõnastanud kolm peaaegu vastandlikku kriteeriumi, millele tekst peaks (samaaegselt) vastama: (1) ümberpanek olgu sõnasõnaline ehk võimalikult algteksti järgiv, (2) sõnastus olgu kasutamiskõlblik liturgias, (3) see olgu rahvapärases eesti keeles.

Esineb kaks peamist tõlkeliiki: üks põhineb vormil, teine tähendusel. Esimene püüab järgida allikakeele vormi ja seda nimetatakse sõnasõnaliseks tõlkeks. Teine on orienteeritud sõnumi tähenduse edasiandmisele ja siis on tegemist idiomaatilise tõlkega. Vajalik on jälgida ka, et juba väljakujunenud piiblikeele traditsiooni ja uuenduslikkuse vahel püsiks tasakaal. Eriti puudutab see nimesid. Kui järgida võõrtähestikku kasutavatest keeltest nimekujude reeglitekohast ümberkirjutust, tuleks näiteks enamiku heebrea nimede puhul kasutada eesti keele jaoks võõrast „š” ja/või „z” tähte. See aga tähendaks eesti kirikukeeles väljakujunenud ja armsaks saanud nimede asemel võõrnimede kasutamist.

Vaja on leida spetsialistid, kes oskaksid vajalikul määral heebrea ja kreeka keelt. Loomulikuks eelduseks on nende hea kaasaegne eesti keel, aga vaja on tunda ka inglise/saksa keelt ja osata kasutada arvutit, sest tänane tõlketöö toetub Ühinenud Piibliseltside rahvusvahelisele kogemusele. Ideaalne tõlk oleks nagu teoloog, antropoloog ja lingvist ühes isikus. Siiski on EPS valinud meeskonnatöö, kus eelduseks on kõigi liikmete võimalus pühenduda aastateks just sellele tööle.

Proovitrüki eesmärk ongi saada mitmekülgset tagasisidet uue tõlke sobivusest ja vastavusest ülalnimetatud ootustele. Lisaks on edasise tõlketöö suuna korrigeerimisel vajalik sisuliste ja kujunduslike elementide osas jõuda võimalikult laia ringkonda rahuldava selguseni.

Tervitatav on igasugune tagasiside, kuid peaasjalikult ootame konstruktiivseid arvamusi järgmistes punktides:
Šrift – teksti kuju, suurus ja nähtavus.
Peatükkide ja salmide numeratsioon – kas tekstisisene või väline (veerul)? Värskes vihikus ongi Genesise puhul esimene ja Exoduse puhul teine võimalus.
Teksti jaotus – ühes veerus (eelmistes väljaannetes reeglina kahes veerus).
Poeetilised osad – kas need on eristatud piisavalt?
Nimed – eesti keeletraditsiooni seisukohalt.
Mitmesugused mõisted ja keelekasutus.
Köide – suurus?
Selgitavad märkused – puuduvad prooviväljaandes, aga tulevad kindlasti. Küsimus on ainult, kui suures mahus neid pakkuda?

Proovitrükk ilmus 500 eksemplaris. Osa nendest jagatakse liikmeskirikutele ja ka keele- ja teistele spetsialistidele. Hoolsatel piiblilugejatel on võimalus küsida seda Eesti Piibliseltsist.

Ettepanekuid ootame 1. märtsiks kas e-postile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või posti kaudu: Eesti Piibliselts, Kaarli pst 9-3, 10119 Tallinn.