Otsing

06/2018 12 adolf pohl
Adolf Pohl, Saksa baptisti teoloog

Meie kõik oleme kaasa haaratud Jumala suursündmusesse. Jumal ei loonud taevast ja maad nii suure hoolega selleks, et jätta need siis omapäi. Jumal pole unustanud ühtegi inimest. Esimese kristliku jutluse kuulajad imestasid: „...kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?” (Ap 2:11). Samas peab meid huvitama ka globaalne olukord.

1. Apostellik maailmavaade Galaatia 4:3–9 järgi

Kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!” Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu. Kuid siis, kui te ei teadnud midagi Jumalast, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad. Nüüd aga, kui te olete Jumala ära tundnud – pigem küll on Jumal teid ära tundnud – , kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algainete poole, mida te jälle uuesti tahate orjata?
Oli ülim aeg. Maailm oli tühja jooksmas, kasvades vaid pikkuses, aga mitte arusaamises. Jumal ei tahtnud seda armetut olukorda enam kauem vaadata. Ta võttis maailma jaoks erilise aja ja tuli seda päästma. „Siis saatis Jumal oma Poja.“ Tõsi, Jumal oli saatnud varem nii mõndagi: mitut puhku oli puhastavaid kohtuid ja üllatavaid päästmisi ning ikka jälle astus esile kõlbelisi eeskujusid, tublisid valitsejaid, tarku õpetlasi, andekaid leidureid, suursuguseid emasid, vapraid naisi ja vägevaid prohveteid. Ilma sellise abiväeta oleks meie maailm juba ammu roiskunud.

Ta jättis meile 14 tähendamissõna, millega sai hõlmatud kogu elutervik: perekond, põllumajandus, ärimaailm, kliima küsimused, poliitika ja sõjandus.

Nüüd loeme aga nendest raamidest täiesti väljaulatuvast sündmusest. Seda selgitab tuntud tähendamissõna viinamäe kurjadest rentnikest (Mk 12:1–12). 6. salmis öeldakse viinamäe isandast, kes oli ilmutanud juba üliinimlikult pikka meelt: „Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: „Ehk nad häbenevad mu poega!?““ See oli nii, nagu öelnuks ta: Nüüd lähen ma ise! Naatsareti Jeesus on Jumal ise. Inimesed kohtusid Jeesusega ja said kokku Jumala endaga! „Jumal oli Kristuses,“ sõnastab Paulus (2Kr :19). Jeesus polnud ei ingel, tont ega mingi poliitiline geenius, vaid sõnaselgelt „naisestsündinu“, tavaline tähistus iga inimlapse kohta (vrd Ii 14:1). Ta sai üheks meist – inimeseks nagu kõik teised (Fl 2:7b). Ta astus meie sekka läbi sündimise värava ja sai pärast oma ümberlõikamist juudi kasvatuse. Jumal sai juudiks ja tõeliseks inimeseks.

2. Jeesuse suurus oli kolm aastat maa peal

Juba 2000 aasta eest oli Jeesus suur ja auline nii sõnades kui tegudes. Ta oli siin maailmas esimene inimene Jumala tahte järgi. Ütleme ette ära, et sellel saadikul puudus vahel ülekoormuse tõttu aeg magamiseks ja söömiseks ning mõnikord ta ka ei osutanud oma imejõudu. Selles erines ta Ristija Johannesest, kellest me ei tea ühtegi imetegu. Jeesuse juures leiab Piibli lugeja (Palun kontrollida!) siiski punkt-punktilt palju erakordseid tegusid ja asju (Ap 2:22). Need kõik kandsid „Jumala sõrmejälgi“, Jumala riik oli kohal!

Piibli lugeja leiab kindlasti üles kirjakohad järgnevate punktide kohta:


  • Jeesus õpetas oma järgijatele palvetamist Isa poole ja andis andeks patte, Peetrusele päevas 70 korda.

  • Ta jättis meile 14 tähendamissõna, millega on hõlmatud kogu elutervik: perekond, põllumajandus, ärimaailm, kliima küsimused, poliitika ja sõjandus.

  • Ta pööras tähelepanu haigete aitamisele, näljastele, eluheidikutele, vaestele, töötutele, elujanustele, abitutele, põlatud rikkuritele, tolliametnikele, õigusetutele, murest murtutele, leskedele.

  • Ta tervendas tema juurde toodud halvatu, nagu mööda minnes parandas kodukülastuse ajal palavikus ämma, aga ka patsiendi, kes oli arstide all palju kannatanud.

  • Ta puudutas märgistatud pidalitõbist, avas kurttumma kõrvad ja suu, aitas leinavat ema ja isa, toitis näljaseid, päästis uppujaid, vabastas vaeseksjäänuid, töötuid ja põlatud rikkureid.

  • Ta käis pulmas ja pidusöökidel, aitas abiotsivaid välismaalasi, suhtles roomlaste, juutide, kreeklaste ja välismaalastega.

  • Ta õnnistas lapsi ja rõõmustas koos nendega, ta vabastas orjastatud naisi, juhtides neid usule elavasse Jumalasse.

  • Ta vastas sõnaosava variseri küsimusele ja kinkis talle sügavama Pühakirja mõistmise. Poliitilistes küsimustes ilmutas ta kainet mõistust.

  • Ta vabastas ühe naise toimetustest, mida ta nii oluliseks ei pidanud.

  • Ta oskas peatada oma ema ja vendi, kes talle vahel liialt familiaarselt peale käisid.

  • Ta tõestas ennast kurikavalate ülekuulamiste ajal ja põgenes enda kividega surnuksviskamise eest.Oma ägedatele vastastele esitas ta väljakutse: „Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat?“ (Jh 8:46). Pilaatus ei saanud teisiti, kui üks, kaks ja kolm korda küsida: „Mis ta siis halba on teinud?“ (Lk 23:22). Jeesuse ausust tunnistas igaüks: „...nõnda kui te isegi teate“ (Ap 2:22; 10:38 vrd Jh 3:2). Vaatamata tagasilükkamisele paljude poolt, oli ilmne tema tõeline inimlikkus ja erakordne suurus igas mõõtmes. Juba 2000 aastat pälvib ta nii sõprade kui vaenlaste juures vähemalt respekti.

    Jeesuse suuruse ja ülisuuruse üheskoos kuulutamine särab üle kõige, mis iial särada võiks.

    Jeesus ise mõistis oma tulekut kui alandliku teenija tulekut. Fl 2:7 avab seda nii: „...loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.“ Näiteks Saksamaal tulvab üsna palju tööotsijaid kiriklikku „diakooniasse“. Kuid seejuures kujutatakse ametit endale ette väga kitsalt. Eeldatakse ligimest aitavat tegevust – tööd vanade, haigete ja lastega. Vahetuse lõpuks ollakse aga vabahärra, kelle elus on kõik sotsiaalsed garantiid ja viimaks kindel pension. „Teenija“ Jeesus oli hoopis teistsugune. Inimese Poeg tuli, „...et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Mt 20:28). Iga üksikteenistuse, iga pisemagi teo puhul täitis Jeesus päästmise missiooni.
    Selline pikk loetelu ei võimalda seada kahtluse alla Jeesuse tuleku keskset ülesannet. Liiga võimsalt särab meile: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16). Jeesuses on kõik kooskõlas. Temas on külluslik armastus, päästmine patust ja igavene elu. „...olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik ... tema on meid enne armastanud“ (1Jh 3:20; 4:19). Alles seejärel tuleb meie usk ning pärast seda Jeesuse küsimus Peetrusele: „Kas sa armastad mind?“. Lõpuks pani ta Peetruse jälle tagasi kõige nõdremate teenimise ametisse: „Hoia mu lambaid!“ (Jh 21:15–17).

3. Jeesuse suurus ülendatakse ülisuuruseks

Meie Päästja avab oma saladuse. Oma universaalse kannatusega andis Jeesus end maailma päästmiseks kui Jumala Tall. Igatahes otsustasid mõõtuandvad poliitikud toona täiesti teise lahenduse kasuks: „...on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub“ (Jh 11:50). Evangelist Markus, kes kuulus pealtnägijate ja kuuljate tuumikringi, on aga Jeesuse enda tunnistust hoidnud ja edasi andnud.
Vähemalt kolmel korral õpetas ta lühidalt, aga unustamatult, oma kannatamist ja ülestõusmist Jeruusalemmas. Vapustav on seal ka 12 jüngri reaktsioon. Neid viit salmi: Mk 8:31; 9:31; 10:32–34 – kui neid aeglaselt ja valju häälega ette lugeda –, on igal lugejal endalgi raske taluda.
Nii on sisse juhatatud Jeesuse viimase elunädala kolm päeva, millel pole paralleele: suur reede, vaikne laupäev ja „kolmas päev“ – ülestõusmispäev. Ristil surres ja Jumala väes üles tõustes sooritas Jeesus Jumala tahte kohaselt kõik, mis oli vajalik süüdijäänud inimeste lunastamiseks. Keegi ei jää tema juures abita. Ristilöödu on uks usule, lootusele ja tõelisele elule. Just mõlema, Jeesuse suuruse ja ülisuuruse üheskoos kuulutamine särab üle kõige, mis iial särada võiks.
Esimene kristlik ajaloouurija Luukas kirjutas Teofilosele, et ta tutvus selle „kõigega algusest peale“, et sa „võiks õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust“ (Lk 1:1–4). Kaksteist korda on Luukas oma kirjutistes selle „kõige“ tulipunkte märgistanud piduliku sõnaga parresiazomai. Selle kreeka sõna põhitähenduseks on: „kõike vabalt välja ütlema“. Iga evangeeliumi kuulutaja võib seda vabadust kolmekordselt kogeda: ta tohib, peab ja võib öelda vabalt välja kõik:
Ma tohin nüüd rääkida, mida Vaim mulle on ilmutanud.
Ma pean nüüd rääkima, sest Jumal pole mulle teist mänguruumi jätnud.
Ma võin nüüd rääkida, ükskõik kui suured oleks ka takistused, sest Jeesus on võitja!
Nüüd on ülim aeg!

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke