09/2018 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Alljärgneva artikliga väljendan südamest tänu oma kolleegidele seminaris ja seminari vilistlastele, kelle kingitus andis võimaluse Elstalis Johannese evangeeliumi teemasid sügavuti uurida.
Ära tuli hoida, et jüngrid ei jääks omapäi seletama Jeesuse sõnu ja arutama uusi esilekerkivaid küsimusi.
Evangeeliumidest on kõige rohkem ütlusi Püha Vaimu kohta Johannese evangeeliumis. Eelkõige leiame neid Jeesuse lahkumiskõnede kolmes lõigus: Jh 14:15–26; 15:18–16:4a ja 16:4b–15.
Jeesus ja teine Lohutaja
Jeesuse jüngrid olid üle kahe aasta olnud koos oma Meistri ja Õpetajaga. See aeg oli midagi erilist. Kuid nüüd saabus suur muutus. Jeesus pidi oma jüngrite juurest lahkuma. Kui Jeesus seda jüngritele rääkis ja need hakkasid taipama, et see ongi tõsi, siis muutusid nad väga kurvaks. Jeesus aga kinnitas, et ta ei jäta neid orbudeks, ta saadab enda asemele kellegi teise. Oma jüngritele ütles Jeesus: „Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud ... Kuid et ma seda teile olen rääkinud, siis on kurbus täitnud teie südame“ (Jh 16:5j). Samuti ütles ta: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees“ (Jh 14:16j).
Kreeka tekstides on kasutatud raskesti tõlgitavat sõna parakletos. See võib tähendada (appi)kutsutu; vahendaja, eestkostja; lohutaja. Parakletos on keegi, keda võidi appi kutsuda, et ta kohtus tunnistajana kaebealuse kaitseks esineks. Ta võis olla ka õigusnõustaja, kes kaebealust kaitses. Christian Dietzfelbinger juhib tähelepanu, et Johannese tekstis on sõna parakleet kandmas sisu, millel on selle sõna algse tähendusega vähe tegemist. Väga kaugele jäävad sellised tähendused nagu: eestkostja, vahendaja, manitseja. Üsna eemale jääb ka tähendus Lohutaja. Ainult Jh 15:26j võiks ta kanda harva esinevat tähendust advokaat. Võib öelda, et väljendi parakleet puhul on tegemist tiitliga, mille tähendus ei tulene tiitliks kasutatud sõnast, vaid tiitlikandja isikust ja tema tegevusest. Lisaks parakletos tiitlile on evangeeliumis kasutatud Püha Vaimu kohta ka teisi nimetusi.
Kuigi eestikeelses Piiblis kasutatud Lohutaja ei pruugi olla päris hea tõlge, siis Jeesuse lahkumisega seoses on see täiesti sobiv. Oma olukorras vajasid jüngrid tõepoolest lohutust. Seejuures on oluline, et Püha Vaim jääb Kristuse omadega alatiseks. Juba varem oli aegu, mil jüngrid kogesid, et Jeesus ei ole nendega. Mõtleme näiteks nende kahekaupa misjoniülesandele välja saatmist (Mk 6; Lk 10) või öösel tormisel järvel viibimist (Jh 6). Aga see kõik oli ajutine. Nüüdne hüvastijätt tähendas midagi muud – Jeesus lahkub päriselt, ta sureb. Samas ta tunnistas, et tema lahkumine tuleb neile heaks (Jh 16:7).
Õpetused, mis ei kirgasta, vaid tuhmistavad Kristuse ja eriti tema surma au, ei saa olla loodud Jumala Vaimu juhtimisel.
Püha Vaimu ülesandeid
Lisaks eelöeldule on Pühal Vaimul veel teisigi ülesandeid.
Oma lahkumiskõnes ütles Jeesus oma jüngritele: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!“ (Jh 14:15). Samuti: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate“ (Jh 13:34j). Oma armastust tõestas Jeesus sellega, et ta oli kuulekas Isale, kuulekas kuni ristisurmani. Meie võimalus oma armastust Jeesuse vastu näidata on olla talle kuulekad. Johannese evangeeliumi kohaselt ei väljendu armastus tunnetes, vaid praktilises käitumises ja kuulekuses. Aga see ei ole sugugi kerge. See vajab üleloomulikku abi. Seepärast on Jeesuse lubadus väga oluline, et ta ei jäta meid üksi. Ta saadab meile tõelise abilise, ta saadab Püha Vaimu. Jeesus ütles: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde“ (Jh 14:23). See toimub Püha Vaimu läbi. 
Pühal Vaimul on tähtis osa seoses Jeesuse isikuga.
* Ta tuletab meelde Jeesuse õpetust. „Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud“ (Jh 14:26). Püha Vaim tegutseb õpetaja ja meeldetuletajana. Väga oluline on Jeesuse antud õpetuse meeldetuletamine siis, kui seda hädasti vajatakse.
* Ta annab tunnistust Jeesuse kohta. „Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale“ (Jh 15:26j). Jüngrid on olnud koos Jeesusega, Jumala Pojaga. Nüüd peab nendega olema Püha Vaim. Seega asendab Vaim Jeesuse juuresolekut. Vaim ühendab jüngrid Jumalaga isegi lähemalt kui Jeesus, sest alles nüüd saavad neist Jeesuse tõelised tunnistajad.
Püha Vaim toob meile patutundmise, aga ka veendumuse selles, et Kristus Jeesus on meie Päästja.
* Püha Vaim juhatab kogu tõesse. „Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda. Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju“ (Jh 16:12j). Püha Vaim juhatab jüngreid kaugemale ja sügavamale, kui lihaks saanud Logos seda võis. Nii nagu Jeesus õpetas jüngritele uut seda mööda, kuidas kuulajad suutsid vastu võtta, nüüd jätkab ta seda Püha Vaimu vahendusel. Kindlasti sisaldavad õpetamine ja meeldetuletamine ka juba õpitu tõlgendamist. Nii sisaldab Johannese evangeelium korduvalt viiteid Vana Testamendi kirjakohtadele, mida alles Vaim on õpetanud ühendama Jeesuse elu ja surma üksikute järkudega. Kahtlemata kuulub siia ka kogu Johannese evangeeliumi koostamine.
Ütluses „mida kuuleb (tulevik)” ei ole jutt ajatust, vaid ajalikust sõltuvusest: Püha Vaim saab ise ka (Isalt ja Pojalt) aina uut teavet, mida ta vahendab inimestele. Samuti kuulutab ta tulevasi asju. Jumala Vaim on prohvetluse Vaim. Jüngritel oli Jeesuse sõnade näol olemas värske, võimalikest autoriteetseim Vana Testamendi ja üldse Jumala tahtmise tõlgendus. Kuid peagi oli ilmne, et Jeesus polnud enne oma surma lahendanud ega võinudki lahendada kõiki probleeme, mis muutusid põletavaiks alles tema surma järel. Piiratud inimestena ei võinud jüngrid veel kõike vastu võtta, isegi mitte armastatud jünger Johannes, kellest on mõista, et ta kuulis ja sai Jeesusest aru teistest paremini. Seepärast tuli ära hoida, et jüngrid ei jääks omapäi seletama Jeesuse sõnu ja arutama uusi esilekerkivaid küsimusi, vaid siingi pidi neid aitama Püha Vaim.
* Püha Vaim kirgastab Jeesust. „Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile. Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile“ (Jh 16:14j). Jeesuse kirgastamine on õige ilmutuse sisemine kriteerium. Kirgastamine tähendab au andmist Jeesusele ja tema kaudu Isale. Kaanonit vastu võttes väidab kirik, et Vana Testament viitab Kristusele ja Uus Testament kuulutab Kristust Jumal Isa auks. Nii väites nõustub kirik, et iga piiblitõlgendus, mis asetab Kristuse kohale midagi muud või mis kitsendab Kristuse au, on sündinud ilma Vaimu osavõtuta ja seisab vastu Püha Vaimu tööle. Kuna Kristuse kirkus särab (eriti ka Johannese evangeeliumi järgi) just ristilt, kujuneb kaanoni sisemine tähtsusjärjekord selle põhjal, kuidas selle eri osad esitavad Püha Vamu tööd – Kristuse ristisurma tähenduse kirgastamist ja selle tähtsuse osutamist. Jeesus kirgastas Jumalat ehk tõi kõiges esile Jumala au, Vaim jälle kirgastab Jeesust. Selline jada on õige Vaimu tundemärk. Õpetused, mis ei kirgasta, vaid tuhmistavad Kristuse ja eriti tema surma au, ei saa olla loodud Jumala Vaimu juhtimisel.
Püha Vaim toob maailmale selgust
Omaette tähelepanu väärib ütlus, et Püha Vaim „toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta: patu kohta, et nad ei usu minusse; õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam; kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud“ (Jh 16:8–11).
Eks maailm on isegi üht ja teist asja patuks pidanud, aga alles Püha Vaim õpetab, et patt on Jeesusesse mitteuskumine. Püha Vaim avab inimeste silmad ja toimib nii, et inimesed saavad oma patust teadlikuks. Kui juudid lasid Jeesuse hukata, siis nad ei arvanud, et nad sellega teevad pattu. Kuid hiljem Peetruse jutlust kuulates läks see neile südamesse (Ap 2:37). Korraga said nad oma patust teadlikuks; nad mõistsid, et olid kuritegelikult Jeesuse surma saatnud, et see oli nende patt. Püha Vaimu kaudu tuleb inimestele veendumus, et kord tuleb kõigil astuda Jumala kohtujärje ette. 
Maailm arvab, et Jeesuse äraminek ehk surm tunnistas tema lõpuks patuseks (vrd Jh 8:46) ja valeõpetajaks, kuid Püha Vaim tunnistab, et Jeesuse äraminek oligi just minek Isa juurde, see oli tema õiguse ja sõnade tõestus, tema patutuse lõplik näitamine. Pärast seda, kui Jeesus oli kahes kohtus surma mõistetud ja hukatud kui kurjategija, nägid juudid temas halvimat ketserit ja Jumala vaenlast, roomlased ohtlikku inimest ja rasket kurjategijat. Seejärel aga toimus selline suur muudatus, et inimesed tundsid ristilöödus ära Jumala Poja, nii nagu nt Rooma ohvitser Jeesuse risti all tema kohta ütles (Mt 27:54) ja Paulus teel Damaskusesse oma elu tõelist muutust koges (Ap 9:1–9). Kuidas oli see võimalik? Seda kõike tegi Püha Vaim. Püha Vaim veenab inimesi, et Kristus Jeesus on puhas ja õige. Püha Vaim veenab, et Jeesus äratati surnuist üles ja läks Isa juurde. Maailm teab, et Jeesus on kohtu korras süüdi mõistetud ja hukatud, kuid Püha Vaim tunnistab, et Kristus Jeesuse ristisurma läbi on kurjus tunnistatud süüdi, hukka mõistetud ja võidetud (vrd Jh 12:31).
Samas tõstatub küsimus, kui me oleme oma patust teadlikud, kui oleme veendunud Jeesuse õiguses ja tulevases kohtus, siis kust tuleb veendumus, et Kristus Jeesuse ristisurmas on meile tagatud pääste, et Kristuses antakse meile andeks, et Kristus päästab meid kohtust? Taas on see Püha Vaimu töö. Püha Vaim avab meie silmad, veenab meid ja annab kindluse, et ka meie võime end leida koos ristilöödud ja surnuist üles äratatud Issanda ja Päästjaga. Püha Vaim toob meile patutundmise, aga ka veendumuse selles, et Kristus Jeesus on meie Päästja.
Taevane kohus
Kuid kuidas me võime Jeesuse isikus ikkagi nii kindlad olla? Millele toetub Püha Vaimu poolt antud veendumus? Vaadeldav Jeesuse ütlus annab siin selgituse. Selles on kasutatud sõna ἐλέγξει (elengksei), mida on tõlgitud toob ... selguse. Kuid seda võib tõlkida ka: tõendab, tõestab, selgitab; paljastab; noomib, kutsub korrale. Tegemist on kohtuterminiga, mis mingis mõttes kajastab kohtuprotsessi kõiki staadiumeid: süü paljastamine, süü tõendamine, kohtuotsuse tegemine ja karistuse määramine. Kõik need tähendused etendavad salmides Jh 16:8–11 oma osa. Ja kõike seda teeb Püha Vaim, mitte inimesed.
Jeesuse ütlus osutab mõttele, et lisaks kohtumõistmisele juudi ja rooma kohtus ootas Jeesus kohut ka Jumala ees. Nii toimuski veel üks kohtuistung, taevane kohtuistung, kus vastamisi olid Kristus Jeesus ja selle maailma vürst. Seal tõendas ja paljastas Püha Vaim maailma süü. Maailmal, nii juutidel kui ka mittejuutidel, oli võimalik Jeesuse tegude, tunnustähtede ja sõnade põhjal õigesti otsustada. Kuid nad ei soovinud Jeesust ei uskuda ega usaldada. Seepärast mõistsid inimesed tema surma. Nende süü on nende uskmatus, nad ei usu Jeesusesse.
Püha Vaim aga tõendab, et Jeesus on Jumala ees mõistetud õigeks. Kuna ta on surnuist üles äratatud, siis on haud tühi. Seal ei ole mingit luukildugi, mida vaadata ja mis näitaks vastupidist. Ülestõusmise hommikul oli Jeesuse haud tühi! Jüngrid nägid seda ja uskusid (vt Jh 20:6–8). Püha Vaim veenab, et Jeesus on Jumal Isa juures.
Aga taevane kohtuistung ei lõppenud üksnes Jeesuse õigeksmõistmisega. Seal mõisteti kohut ka selle maailma vürsti, saatana üle. Püha Vaim kinnitab, et „selle maailma vürst on süüdi mõistetud“. Pealekaebaja on oma positsiooni kaotanud. Temapoolsed süüdistused ei lähe enam arvesse.
Järgneb oktoobrikuu Teekäijas
