Otsing

6/2009 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piibli väljendid eesti keeles

Üle kõige on maailmal vaja

üht vaba last, üht vaba last,

kes midagi poleks kuulnud

ei heast ega kurjast, ei heast ei kurjast,

ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust.

Kuid püüdjail on vaja just vaba last.

Need Paul-Erik Rummo laulusõnad filmist „Viimne reliikvia" (muusika: Uno Naissoo) on küllap hästi tuttavad igale eestlasele. Kes meist ei mäletaks üle suvise maastiku kappavat hobust, seljas heledapäine lehvivate juustega Eeva? Oh, muidugi oli tema nimi hoopis Agnes, on tähelepanelikul lugejal õigus. Ent kui mõelda selle laulu populaarsusele filmi „Viimne reliikvia" esmalinastumise nõukogudeaegses kontekstis, siis on ilmne, et see „vaba laps" kehastab paradiisliku olukorra süütust, kuldset aega, mis nüüdseks on kadunud. Üle kõige, ütleb see laul, on maailmal vaja unistust vabadusest. Vormiliselt olid eestlased nõukogude ajal vabad. Ent ometi kinnitasid laulusõnad – vägivald armastab vabadust / tahab ta võita ja vallutada / vägivald armastab vabadust / enda najale kallutada – varjatult midagi muud.

.

Lisaks nõukogude aja surutisest tulenevatele meeleoludele juurdub see laul eestlaste elutunnetuses laiemalt. Toomas Paul rõhutab artiklis „Vabadus kreeka ja eesti keeles" (Usuteaduslik Ajakiri 1/2005), et meie vabaduse-kohased sõnad on enamuses aja jooksul naabritelt laenatud. Ja nagu meie sõnadki, olid ka näitlejad selles filmis „laenatud". Sõnarühm vaba/vabadus/vabadik pärineb muinasvene tüvest свобод(а), sõna prii tuleb keskalamsaksa tüvest vrî (ülemasksa frei), ula-tüvi (ulakas, ulama jt, sh tähenduses 'omatahtsi') on taas laen vanavene keelest < воля (samast tüvest tuleb ka meie voli, volilt, voli(kogu). Kõigi nende sõnade puhul on tüüpiline see, et vabadust määratletakse negatiivselt – st piiride kaudu nende puudumisena. See tähendab, et vabadus on eestlase jaoks eelkõige millegi eitamine, tal puudub selgesti määratletav positiivne sisu. Nõnda on piiride mõiste palju püsivam suurus kui nende puudumine: viimast näitab Toomas Pauli sõnutsi (ibid) ka asjaolu, et isegi liitsõnade puhul on siin tegu pelgalt negatsiooniga, nt roostevaba, ostuvaba (päev) jne. Eesti keel ja sellega kaasnev elutunnetus on sajandite jooksul välja kujunenud maailmas, kus maarahvast (eestlasi) on valitsenud, õpetanud ja neile piire seadnud teised rahvad, kes on kõnelenud teisi keeli. Ja nii ongi „vabadus" unistus, mis seostub ristiusu vastuvõtnud rahvale kättesaamatu süütuse paradiisiga, milles Eeva/Agnes ei tea veel midagi heast ega kurjast.

Põgene, vaba laps, see on ainus võimalus.

Põgene, vaba laps, vii peitu maailma vabadus,

kuni veel sa vähegi suudad, vähegi loodad,

vähegi hoolid –

põgene, vaba laps.

Negatiivse vabadusemõiste kõrval vahendab laulu refrään siiski varjatult arusaama ka positiivse vabaduse vajalikkusest. Kui negatiivne vabadus on määratletud lihtsalt piiride puudumisena, siis „[P]ositiivses mõttes tähendab vabadus vabanemist sotsiaalsetest ja kultuurilistest jõududest, mida tajutakse takistusena täieliku eneseteostuse ees. Seega on vabaks saamine väljakutse, mille vastuvõtmiseks on ... tarvis isiku ümberkujunemist või ... ühiskonna ümbersündi" (Simon Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn: Vagabund 2002). Positiivse vabaduse näite leiame Uuest Testamendist apostel Pauluselt. Ta kirjutab: „Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses." (Gl 3:26-28). Kui Paulus kirjutab, et Kristuses ei ole orja ega vaba, siis ei mõtle ta ühiskonna reformimisele. Orjad jäävad valitseva õiguse kohaselt ikka oma peremeeste omandiks. Ent ometi on koguduses loodud tingimused, kus need välised piirangud ei oma enam tähtsust, sest Kristuses on nii orja omanik kui ori vennad. Seda arusaama kinnitab ta ka praktiliselt kirjas Fileemonile, kui saadab oma õpilase Oneesimose tagasi omanik Fileemonile: „Ma saadan ta sulle tagasi [---] et sa saaksid ta tagasi jäädavalt, mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana, kelleks ta on eriti minule, aga kui palju enam veel sinule, niihästi liha poolest kui ka Issandas." (Fm 12.15-16). Ristikogudus pakkus valitsevale ühiskonnale alternatiivi, milles olid loodud tingimused positiivseks vabaduseks („eneseteostuseks" Kristuses). Ja seejuures oli oluline, et Kristuses uutmoodi vabaduse leidnu seda jätkuvalt taotleks ega laseks end seejuures „maailma algainetel" taas vaimselt orjastada (Gl 4). Positiivne vabadus eeldab seejuures isiklikku jõupingutust – kuni veel sa vähegi suudad / vähegi loodad / vähegi hoolid....

Ehkki Uues Testamendis ja kreeka keeles on mitmeid vabaduse-kohaseid sõnu, valin siinkohal nende tähenduseväljade kirjeldamise asemel teise tee. Alljärgnev skeem esitab nn „semiootilise ruudu" mudelile toetudes vabaduse mõiste apostel Pauluse ja teiste varakristlaste mõttemaailmas.

Vabadus ja orjus Pauluse mõttemaailmas

Paulus räägib vabadusest (eriti kirjas galaatlastele) kahel tasandil. Esiteks teab ta, et sotsiaalses maailmas on inimesed staatuselt kas vabad või orjad (samamoodi ka naised/mehed, juudid/paganad jne). Ent vaimulikus plaanis on need jaotused vaid osaks inimkonna haaratusest „selle maailma algainete" orjusse. Kristuses on need kategooriad tähendusetud. Vabaduse negatiivne määratlus on tal esitatud argitasandi kaudu: ori on mitte vaba ja vaba on mitte ori. Vaimulikus plaanis võib inimene olla sotsiaalselt ori (nagu Oneesimos), ent samas ometi vaba Kristuses. Ja vastupidi – nt Fileemon oli enne pöördumist küll sotsiaalselt vaba, ent ometi orjastatud selle maailma algainete poolt. Oneesimos oli enne pöördumist ori sotsiaalselt ja mitte vaba vaimulikult. Pöördumise järel sai ta aga vaimulikult mitte orjaks ehk siis vabaks Kristuses.

Selles võtmes võib öelda, et Oneesimose elu Kristuses ja „Viimse reliikvia" Agnese vabadus on võrreldavad. Oneesimos leidis vabaduse Kristuses ja Agnes kehastab eestlaste Eeva-unistust (vii peitu maailma vabadus). Ent nende vahel on ka üks oluline erinevus: kui Oneesimos leidis tema positiivset vabadust toetava kogukonna, siis Eeva/Agnes jääb filmi lõpuni üksikuks vabaks lapseks, kes, hoolimata oma õnnelikust armastusest Gabrieli vastu jääb laulusõnades igavesti põgenema kurja maailma eest kättesaamatu paradiisliku vabaduse unistuse poole.

Uudised

2023-7-detsember

28 Detsember 2023
2023-7-detsember

SISUKORD EKB Liidu tööharude jõulutervitusedRainis tõusis sõltuvuste küüsist Jumala kuningriigi kuulutajaks! Mari-Vivian EllamJeesus alustab kuulutamist Mt 4:12–17Jõulud juhatavad teed päriskoju Ermo JürmaValtrik ja Marlen kutsuvad võõraid oma jõululauda Hele-Maria KangroJõulude fenomen...

Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

28 Detsember 2023
Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

Detsember 2023  Kolmainu Jumal, kes sa oled maailma ja inimkonna oma Poja kaudu lepitanud, halasta oma loodute peale, kes jälle sõdivad ja surma külvavad.Taas on tsiviilelanikud väheste võimuahnete juhtide poolt...

Palve Lähis-Ida inimeste eest

28 Detsember 2023
Palve Lähis-Ida inimeste eest

Detsember 2023  Oktoobri alguse sündmused Lähis-Idas on väga murettekitavad. Kõigis neis maades – Iisraelis, Palestiinas, Gazas ja Liibanonis – on ka meie baptistikogudused. Euroopa Baptistiföderatsioon on neil päevadel olnud kontaktis...

Eesti Piibliseltsi jõulumargid 2023

28 Detsember 2023
Eesti Piibliseltsi jõulumargid 2023

Detsember 2023 Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär Eesti Piibliselts tähistas lõppeval aastal oma asutamise 210. aastapäeva.Piibliselts on kutsutud Jumala sõna tõlkima, tõlgendama, trükkima, ette lugema ja välja jagama. Paljude maade piibliseltsid...

Et lapsed teaksid jõulude tõelist tähendust

28 Detsember 2023

Detsember 2023Eliisa Ladva, LNK lastetöö Küünlaleegid heidavad akendele säravat valgushelki, ahjus küpseb jõulupraad ja kaminas praksub tuli – kogu kodu on täis jõuluhõngu, lapsed ja lapselapsed on peagi külla tulemas....

Jõulupalve

28 Detsember 2023

Detsember 2023 Jumal!Sina oled see, keda ma ootan;see, kes võid minu elu headuse teele pöörata.See, kes teed mind elavaks.see, kes sünnid mu südames uuesti ja nii võid teha jõulud minus...

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus 2023

28 Detsember 2023
Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus 2023

Detsember 2023  Armsad kaasmaalased!„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel“ (Jh 1:14). Taas rõõmutseme selle üle, et Jumal on Armastus ja armastab meid. Lausa nii palju, et Ta on...

Miks vajab jõulurahu meie palveid?

28 Detsember 2023
Miks vajab jõulurahu meie palveid?

Detsember 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees „Rahu“ on jõuluevangeeliumi ja jõululaulude lummav teema. Ometi kipub see meie elust ikka ja jälle kaduma. Miks? Ma ei räägi järgnevalt kaubandusest, pühadeaja...

Jumal andis oma ainusündinud Poja

28 Detsember 2023
Jumal andis oma ainusündinud Poja

Detsember 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks...

Nick Vujicic – lootus sinu jaoks

28 Detsember 2023
Nick Vujicic – lootus sinu jaoks

Detsember 2023 Indrek Luide, Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär Nicholas James Vujicic on mees, kes sündis ilma käte ja jalgadeta. Tema isa oli Serbias pastor, kuid kommunistliku tagakiusu eest pidi perekond kodumaalt...

Linke