Messiaanlikud ootused Vanas Testamendis

12/2011 Ermo Jürma, Vana Testamendi õppejõud

Mäletan oma lapsepõlvest, et mu ema luges meile ikka piiblijutte. Aga tal oli siis vaid Uus Testament ja aegajalt tuli seal ette nimesid ja asju, mille kohta meil lastena oli küsimusi. Siis vastas ema, et nendest on kirjutatud Vanas Testamendis. Nii sai mulle üsna varakult selgeks, et Jeesuse isiku ja töö mõistmiseks on vaja tunda kogu Piiblit. 16 meelis ermo

Adventajal pöörab kristlik kogudus eritähelepanu Kristuse kohta käivatele ettekuulutustele. Siin on kasulik märgata mitmeid olulisi liine, mis läbivad tervet Vanas Testamenti.

.

Kuningaks võidmine

Kristus on Jeesuse tiitel. Kreekakeelne christos on heebreakeelse mashiah tõlge ja tähendab "Võitu", salvitu (Messias). Vana Testamendi aegadel kuningate ja preestrite ametisse seadmisel võiti neid pidulikult õliga. Seda teostasid preester või prohvet rahva ja Jumala nimel ning võitud muutusid puutumatuks ja vaimuga täidetud isikuteks.

Võidmist toimetati kas tavalise või aroomiainetega lõhnastatud õliga nii religiooses kui profaanses elus. Viimases kasutati seda külaliste austamiseks, pidalitõvest tervenenu kogukonda tagasivõtmisel, naha- ja iluraviks. Eriline tähendus oli aga tulevasel võitud kuningal, Messial.

Taaveti dünastia

Suured ootused kaasnesid Taaveti dünastiaga. Kuningas Taavetiga saavutas Iisrael poliitilise sõltumatuse, edenes kaubandus ning arenes kultuur ja haridus, pöörati suurt tähelepanu Jumala teenimisele, seaduselaegas toodi Jeruusalemma. Järgnevaid kuningaid võrreldi Taaveti endaga. Tema järeltulijad valitsesid Jeruusalemmas üle 400 aasta. Eriline kaal oli prohvet Naatani ennustusel (2Sm 7), millega Jumal tõotas Taaveti kuningriigi igavest püsimist. Iisrael jäi ootama aega, kus tuleb taas Taaveti soost kuningas.

Saalomoni tarkus

Vanas Testamendis oli targa ülesandeks Jumala Seaduses ilmutatud tõde inimeste argipäeva kooseluks tõlgendada ning seda lühikesse, löövasse ja meeldejäävasse vormi valada. Iisraeli tarkade seas on keskne koht Saalomonil. Kord Gibeonis ohverdades ilmutas Jumal ennast talle öises unenäos ja andis valida, mida ta Jumalalt ootab. Noor kuningas palus tarkust. Saalomoni tarkus avaldus erilises looduse tundmises ja õigusemõistmises. Vanast Iisraelist pole säilinud ei ehitusi ega erilisi kunstiväärtusi, aga tarkusekirjanduse pärand on kogu maailma rikkus. Saabuvast Messiast kuulutati, et tal on vähemalt Saalomoni tarkus. Prohvet Jesaja ennustas, et üks tema nimedest on „Imeline nõuandja" (Js 9:5).

Messiaootus prohvetite raamatuis

Vanatestamentlikku Messia ootust ei saa väljendada vaid ühe vormeli ega sõnaga. Jumal on "muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkinud" (Hb 1:1). Kui Piibli alglugudes esitatakse kogu inimkonda puudutav küsimus, kas Jumal tahab teha veel tegemist "ülekohtuseks" muutunud maailmaga, siis prohvetlikus sõnas esitati ajaloo täies konkreetsuses küsimus, kas ka valitud rahval on veel eluõigust Jumala ees? Iisraelile sai selgeks, kui tõsine võib olla Jumala püha viha, millega ta kiivalt valvab oma sõna üle.

Selles patusüü sügavuses kuulutasid prohvetid Jumala uuest pöördumisest oma rahva poole. Näeme, et tulevane Messias on prohvet, preester, rahvajuht, õpetaja, vahemees, eestpalvetaja, karjane ja Issanda kannatav sulane.

See polnud nii ainult prohvetite sõnades, vaid Iisraeli ajaloolises taastamises, kus Jumal kinkis neile küll edasielamise võimaluse, kuigi poliitiliselt tähtsusetus seisukorras.

Iisrael ei oota Jumalalt mitte ainult õnnistavat juhtimist ja vabastust välisvaenlastest, vaid veel sügavamas mõttes ootab ta oma "õigust", oma patu pärast tulnud jumaliku viha lõplikku äravõtmist ja sellega seotud lunastust.

Vanas Testamendis on külluslik kogu ettekuulutusi õigluse, "uue lepingu", uue südame, õiglase kuninga, tõelise Jumala sulase, kogu rahvast täitva Jumala Vaimu saatmise ootamisest.

Vaimulik Iisrael tunneb oma Jumalat kui suveräänset Issandat, kes on seda neile oma ajaloolise juhtimise kaudu tõestanud. Aja möödudes sai aina selgemaks, et sellist juhtimist läbi aegade ei saa üksnes tagasivaates kirjutada, vaid seda võib ka tulevikus oodata.

Vana Testamendi tekst on küll Moosese Seaduse, Prohvetite ja Kirjade kanoniseerimisega lõpetatud, kuid oma kuulutuses siiski avatud. Iisrael ootab oma tulevast Messiat. Usk elavasse Jumalasse ja tulevikuootus kuuluvad lahutamatult kokku.

Jeesus Kristus on Jumala vastus

Jeesuses Kristuses jooksevad vanatestamentlikud ennustused nagu kiired ühte fookusesse kokku. Alates Jeesuse sünnist Petlemmas, tema avalikust kuulutusest, imetegudest kuni ristisurma ja ülestõusmiseni kogesid ta kaasaegsed, kuidas Pühakiri täitub.

"Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib. Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama" (Lk 24:27, 45).

Jeesus võis öelda: "Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu ja just need on, mis tunnistavad minust" või "kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust" (Jh 5:39, 46).