Otsing

08/2013 09 tebk 2013

Jüri Puusaag, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Eksiilkogukonna teatmeraamatute koguduste rubriigis torkab silma omapärane väljend: „Jumalateenistused toimuvad oma kirikus". Miks on vaja seda rõhutada? 1944. a sügisel kodumaalt lahkunud ligi 70 tuhandel eestlasel tuli unustada sõna „oma". Maha jäi kõik, mis oli olnud oma – kodud, majad, kirikud, palvelad. Elu tuli uuesti alustada Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Kanadas või mujal. Kui kodumaale tagasipöördumise lootus hajus, hakati raskustest hoolimata rajama ajalikke ja vaimulikke kodusid. See toimus ka Torontos, kuhu 1948. a hakkas saabuma tuhandeid eesti põgenikke. Toronto tähendab siinse põlisrahva keeles „kokkusaamise paika". Uuel asukohamaal hakati esmalt rajama oma kodusid, kuid usklikele sellest ei piisanud, nad tundsid tungivat vajadust ka vaimuliku kodu järele.

Koguduse kodu ehitamine

Tollases Torontos alustas peatselt tegevust u kümme eestlaste kogudust ja vaimulikku gruppi. Ehkki kohalikud Kanada kogudused avasid sõbralikult oma kirikute uksed uustulnukatele, on ju eestlasele omane taotleda ikka seda, mis on „minu oma". Aja jooksul õnnestus neljal eesti kogudusel omandada kirikud. Tänaseni tegutsevad neist kolm: Toronto Vana-Andrese Kogudus, EELK Peetri Kogudus ja Toronto Eesti Baptisti Kogudus (TEBK).

07 tebk asutajad-nooredTEBK asutati 26. juunil 1949 pärast Toronto Peoples Church'is toimunud eesti baptistide jumalateenistust. Asutamise juures oli New Yorgi Eesti Baptisti koguduse karjane Karl Kaups. 16 asutajaliikmest on tänaseks meie keskel veel viis. Kogudus registreeriti esialgu New Yorgi koguduse osakonnana, kuni iseseisvumiseni 18. juunil 1950. Pastorina töötas kuni 1953. aastani Richard Kaups. 1954. a lõpul valiti pastoriks USA-s vaimuliku hariduse saanud Kaljo Raid. Tänu eestlaste jätkuvale immigratsioonile kasvas kogudus kiiresti. 1955. a oli TEBK-s juba 156 liiget. Lisaks kodumaalt saabunud usklikele hakkas kogudusega liituma ka võõrsil usklikuks saanuid. Sel ajal olime Toronto baptistide statistika kohaselt kõige kiiremini kasvav kogudus (1960. a 276 liiget).

Asutajaliige Silvi Engman: „Mulle tähendab minu kirik väga palju. Olen Jumalale väga tänulik, et meil on selline ilus, rõõmus ja sõbralik kirik! Igatsen selles viibida ja tervitada usuõdesid-vendi. Laulda, paluda ja tänada Jumalat tema suure armastuse ja õnnistuste eest. Samuti tänan Jumalat meie lugupeetud pastori eest. Tema kõne on alati seoses Jumala sõnaga ja ta palve sügavasisuline. Edu ja armastust talle veel jätkuvateks aastateks! Mulle tähendavad ka meie kaunid noored palju. Nad on nagu säravad ja sätendavad tähed meie hulgas. Innukalt laulmas, kõnelemas ja tegutsemas. Kinkigu Kõigevägevam neile tarkust ja tugevust võidelda saatana ja vaenlaste vastu. Jah, mulle tähendab mu kirik väga palju..."

Ruumide jagamine teistest rahvustest kogudustega muutus aga üha keerulisemaks, millest ainsa väljapääsuna nähti oma kiriku rajamist. 14. juunil 1955 pandi alus TEBK ehitusfondile. Koguduseliikmed tõotasid annetada sellesse fondi 7% oma sissetulekust. 1960. a suvel leiti sobiv krunt Eesti Maja läheduses Broadview Avenüül. 6. juulil 1962 vormistati krunt koguduse nimele. Tööd algasid septembris. Vanad hooned lammutati ja 4. novembril toimus pidulik nurgakivi panek. 08 tebk noukogu

Hoone valmis ehitusfirma ja vabatahtlike koostööna juba järgmisel kevadel. 5. mail 1963 pühitseti meie kirik pidulikult sisse. Ajaleht „Vaba Eestlane" kirjeldab seda sündmust järgmiselt: „Umbes 750 inimest kogunes möödunud pühapäeva päikesepaistelisel hommikul Toronto idalinnaossa TEBK uue kirikuhoone õnnistamise teenistusele. Äsja valminud moodne kirik, mis eestlaste ühtekuuluvuse järjekordse monumendina pälvib oma maitseka arhitektuurilise teostusega möödaliikujate tähelepanu Toronto Eesti Maja läheduses, läks koos sisustusega maksma 145 000 dollarit ja 90 000 dollarit sellest on juba koguduseliikmete endi ühisel jõul kokku pandud. See on kahtlemata erakordne saavutus, kui arvestada, et väikesel kogudusel on ainult 170 maksumaksjat liiget..." Kust on tollane korrespondent võtnud andmed „maksumaksjate" liikmete kohta? Baptistidel ei ole ju kunagi olnud „kirikumaksu". Arvatavasti võttis lehemees siin aluseks 174 eriannetusi teinud koguduse töölkäivat liiget.

Nii või teisiti – TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS ALUSTAS JUMALATEENISTUSI OMA KIRIKUS! Maja muutus kiiresti kogudusele vaimulikuks koduks. Kogu südamega ühineti psalmisti sõnadega: „Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot! Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole. Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati" (Ps 84:2−5).

Oma kodu täitub eluga 

Uus kaunis kirikuhoone võimaldas mitte ainult kogudusele, vaid ka üle maailma laiali pillatud väliseesti baptistidele kokkusaamise koha. Pandi alus vaimulike juubelikonverentside traditsioonile, mis toimusid iga viie aasta järel ja kuhu kogunes arvukalt rahvuskaaslasi teistestki riikidest. Eestistki on juba sajad inimesed olnud meie konverentside osalejad.06 tebk segakoor

Kuna tänavu mais täitus pool sajandit meie kirikuhoone avamisest, otsustasime seda pidulikult märkida juubeliüritustega. 8. ja 9. juunil k.a tähistasime kirikuhoone 50. ja koguduse 64. aastapäeva. Laupäeval toimus pidulik õhtusöök 130 inimesele kiriku alumises saalis ja pühapäeval rahvarohke juubeli-jumalateenistus, kus osalesid koguduse juubelikoor, noortekoor ja solistid ning peakõnelejaks oli pastor Heldur Kajaste.

Kogudus on kirikuhoonet hallanud suure hoole ja armastusega. Vahepeal on juurde ehitatud teise korruse palveruum (praegune noorteruum) ja keldrikorrusel asuv koosviibimiste saal; on paigaldatud korrusteavaheline lift, installeeritud raadiostuudio, sünkroontõlke süsteem, helijuhtimis- ja salvestuspult kirikusaalis, muretsetud uus orel, ümber ehitatud keskkütte- ja jahutussüsteemid jne. Viimaseks suuremaks tööks oli mullu uue katuse paigaldamine. Hoone haldamisega seotud kulud on täielikult kaetud. Koguduse rahaline käive oli möödunud aastal ca 170 000 dollarit. Jagame oma kirikuhoonet juba aastaid Toronto Läti Baptisti Koguduse ja Eesti Gaidide malevaga.

Uue kiriku avamise ajal ja selle järel oli kogudus oma arengu tipus, liikmete arv oli tõusnud 301-le. Suurimaks liikmete arvuks kujunes 1972. a 374 liiget. Sellele järgnes olude muutumise tõttu stabiliseerumise ja kahanemise periood: 1980. a kuulus kogudusse 351, 1985. a – 317 jne. 1990. a andis K. Raid oma kauaaegse töö üle siinkirjutajale. Nimekirjas oli siis 268 liiget, kellest aktiivseid ca 150.

Kolmanda põlvkonna liitumine

Positiivselt mõjus Eesti taasiseseisvumine ja kolmanda põlvkonna noorte liitumine kogudusega (1995. a oli liikmeid 266). Aastatuhande vahetusel alustasime ingliskeelse noortetööga kolmandale põlvkonnale. Jumalateenistused muutusid kakskeelseteks, sealt alates on ingliskeelsel noorteosal olnud meie koguduses kindel koht. Eestikeelne sõnum tõlgitakse sünkroonselt inglise keelde. Kogudus ootab alati suure põnevusega huvitavaid ja noortepäraseid tunnistusi ning palvet. Suurt rõõmu teevad meile noortekoori esinemised Marika Wilbiksi juhatusel. Viimastel aastatel on nad andnud tõhusa ja asendamatu panuse Charles Kipperi poolt juhatatava koguduse segakoori esinemistesse. Peale on kasvanud uusi noori soliste ja ansambleid.

06 tebk pastor njuhtNoortejuht Jonathan Wilbiks: „Meie kirikuhoone ja kogudus on noortele väga armsad. Kõik meie vanemad, keskealised ja nooremad liikmed toetavad noortetööd armastuses, palveis ja majanduslikult. Kogudus on alati tänuga vastu võtnud meie Issanda teenimise erinevaid vorme. Kirikuhoone on enamuse noorteürituste toimumise paigaks. Teeme seal heategevuslikku tööd, korraldame spordiüritusi ja peame loomulikult meie vaimulikke õppetunde. Tähtis on mõelda, kui armsasti kogudus võtab vastu ka muudatusi. Teame, et neil ei ole lihtne, kui kasutame jumalateenistustel rohkem inglise keelt. We appreciate that they accept it, so that our church services can be more inclusive for many of the young people who do not speak Estonian. Meie kogudus ja kirikuhoone on meile väga armsad, ja meie kui noored, armastame teid!"

Hoolimata vanema põlvkonna taandumisest aktiivsest tööst, oleme saavutanud suurima õnnistuse oma koguduse elus – kolmanda põlvkonna stabiilse kohaloleku ja osavõtu meie tegevusest. Juubeliaastal on TEBK liikmete arv 177, kellest praktilises töös osalevad umbes pooled. Kuid kogudusel on ka palju „nimekirja-väliseid" häid sõpru ja toetajaid.

Esimene, asutajate generatsioon, on nüüd valdavalt taandumas, ent teine, s.o nende laste ehk baby boomer'ite väike rühm, on näidanud üles suurt andumust ja ustavust eestikeelse kogudusetöö jätkamiseks praegustes muutunud oludes. Nad väärivad erilist tunnustust oma laste kristliku kasvatamise eest! Osa baby boomer'eid on juba jõudnud pensioniikka, ülejäänud lähenevad sellele kiiruga. Kahele eelnimetatud generatsioonile etnilises eksiilkoguduses pealetulekut loota ei ole. 07 tebk noortekoor

Pastor H. Kajaste käsitles oma juubelijutluses vaimuliku toidulaua temaatikat. Oleme jõudnud sellesse etappi, kus eestikeelse „vaimuliku toidu" tarbijate arv on tunduvalt kahanenud. Aga Jumala sõna ütleb: „Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve..." Jumal on meile olnud armuline ja kinkinud „põlvest põlve" jätkumise uue generatsiooni noorte kristlaste näol. Peetakse ju loomulikuks ja vajalikuks, et iga evangeelne kogudus koosneks vähemalt kolmest põlvkonnast.

Olen pastorina ikka ja jälle kuulnud viimastel aastatel väljendit: „Las noored teevad!" Ja nad ongi koguduse lootusi-ootusi täitnud, võttes endale üha enam ülesandeid. Nende ristimisel ja kogudusse õnnistamisel oleme sageli kasutanud salmi: „Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa usklikele eeskujuks" (1Tm 4:12). On rõõm tõdeda, et meie koguduses sellist „üleolevalt mõtlemist" enam ei ole. Tunneme kolme generatsiooni koos tegutsemise ja armastuse osadust igal päeval.

Alustasime ükskeelsena ja töötame praegu kakskeelsena. Kirikuhoone säilimise nimel pühakojana oleme otsimas Jumala käest uut juhtimist ja suuniseid tulevikupäeviks. Kogudus ilma kirikuhooneta on kodutu, kirikuhoone ilma elava koguduseta on muuseum. Juubelipäeval ütles koguduse nõukogu esimees Paul Wilbiks tabavalt: „Maja muutub koduks alles siis, kui inimesed sinna sisse kolivad."

09 tebk koorijuhtMargi Kaupsi poolt kujundatud juubeli-kavalehel on juhtsalm: „Kui armsad on sinu hooned..." (Ps 84:2). Jäägu pühakoja hooned armsaks kõigile usklike generatsioonidele ja saagu nad taas armsaks ka kristluse kaotanutele!08 tebl vanim-ella

 

 

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke