10 noortesõbraliku koguduse tunnusjoont III

09/2017 12 isade poegade pall
Einike Pilli, KUSi rektor

Algus juunikuu Teekäijas

Käesolev artikkel on kolmas osa pikemast tervikust. Eelmised viis tunnust olid: seal ei seista vastu muutustele; seal on selge tulevikuvisioon; seal ei lepita keskpärasusega; seal antakse noortele vastutust; selle koguduse põhiline huvi pole oma liikmete heaolu.

6. AUTENTSUS JA EHTSUS ON KÕRGELT VÄÄRTUSTATUD

Noortele ei sobi liialdused, milles osa esitab ennast peaaegu pühakuna ja tekitab nii kõigile teistele süütunnet. Nad ei usu, et koguduse juhid on paremad inimesed kui tavaliikmed. Nad otsivad kaaslasi, kes on ehtsad ja räägivad ausalt oma võitlustest ja kiusatustest.

Kadi: Kristlasena tekib tahtmine jätta mulje, et kõik on hästi. Me elame ju hea Jumalaga, mis meil viriseda. Aga seda tehes noored ei õpi raskete aegadega toime tulema, sest siis jääb mulje, et nad on ikka väga kaugel Jumalast. Ausus ja ehtsus, vahel lausa terav ausus, on väga värskendavad.
Laura: Huvitav on, et vahel kui oleme kokku tulnud mitte evangeelseks tööks, vaid mõne kogudusliku probleemi lahkamiseks või tuleviku planeerimiseks, on mõni juures olnud mittekristlane saanud tugevalt puudutatud ja isegi päästetud. Tänapäeva noori ei veena teooria, vaid ehe kristlik elu.

7. MENTORLUS ON OLULINE

Noored ei talu hästi üleolevat suhtumist, aga samas on nad valmis õppima eesminejatelt. Nad on valmis mentorite juurde kohale sõitma kasvõi pika maa tagant, sest nad väärtustavad tarkust ja mõistmist. Seepärast on noored meelsasti koguduses, kus erinevad põlvkonnad suhtlevad omavahel, nii saab õppida.

Siimeon: Nõus. Uuemad kristlased saavad usaldada vanemaid nende tegude ja sõnade pealt. Kui kogenumad inimesed panustavad neisse oma aega, siis nad tunnevad ennast väärtustatuna ja on nõus nende sõnu kuulama.
Laura: Iga noor on valmis kuulama endast vanemat ja kogenumat inimest, kes tuleb tema juurde armastuses. Mentorlus on parim viis noorte suunamiseks ja õpetamiseks.

Joonatan: See on üha suurem vajadus noorte keskel, kuna perede keskkonnad on viimaste aastatega nii palju muutunud, et noored tihti seal enam olulisi vestlusi ja vajalikke mõtteid ei saa. Samuti otsivad nad häid eeskujusid elu paljudes valdkondades ja taas ei pruugi olla perekond see, kust neid leida. Kogudus, kus vanemad panustavad noortesse läbi mentorluse, on väga terve keskkond.

8. KULTUURI EI KÄSITLETA VAENLASENA

Noored on tüdinud sellest, et ilmalikku kultuuri nähakse vaenlasena. Sellistes kogudustes võib olemasolevatel liikmetel olla küll turvaline, aga uuem põlvkond ei näe niisuguses hoiakus võimalust kultuuri muutmiseks ja inimestega suhete loomiseks. Nad tahavad Jeesuse kombel armastada igasuguseid inimesi ja teenida oma kogukonda. Samuti saavad nad aru, et vastandudes muutub koguduse roll ühiskonnas veel marginaalsemaks. Selleks, et kogudus võiks üldse kogukonnas mõjuda, tuleb olla sellest osa.

Kadi: Kultuur on oluline osa kommunikatsioonist. Noored näevad kultuuri vahendina, mitte vaenlasena. Nad mõistavad, et inimesel väljaspool kirikut on lihtsam astuda üle kiriku lävepaku, kui seal on talle midagi tuttavat. Me ei pea muutuma maailma sarnaseks kõigi selle pahedega, aga oleks ka kummaline kultuurist täielikult võõranduda.

Siimeon: Seda tunnust on paljudel noortel hea meel lugeda. Neil on kirg kadunute vastu ja see on põhjus, miks nad püüavad lepitada ilmalikku kultuuri ja kogudust. Nad usuvad, et nii on nende sõpradel kergem astuda kirikusse ja tundma õppida Jumalat. Ohumärk on aga seal, kus kogudus ei mõjuta enam kultuuri, vaid vastupidi. Oluline on, et noor tunneks Piiblit, oma koguduse ja kogukonna kultuuri piisavalt hästi, et hoida õiget suhet kiriku ja ilmaliku kultuuri vahel.

Laura: Enamik noori tuleb mittekristlikest kodudest – nende peas ei eksisteeri liigitust „vaimulik” ja „ilmalik”. Nad ei tea, millist muusikat tohib või ei tohi kuulata, milliseid riideid sobib või ei sobi kirikusse tulles selga panna jne. Nad käituvad vastavalt oma äranägemisele.

Järgneb oktoobri Teekäijas