Kuhu on peidetud koguduste kasvu x-faktor?

07-08/2018 21 elina kivinukk
Elina Kivinukk'i kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Miks tänapäeva kogudused kasvavad? Kas see sõltub juhtidest? Sõltub see eestpalvest? Oleneb see liikmetest? Või ei oska seda kasvu keegi seletada, vaid sõltub see salapärasest x-faktorist, mida mõnel kogudusel on ja mõnel mitte? Nendele küsimustele püüti vastust leida hiljuti Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris valminud lõputöös teemal „Traditsiooniliste koguduste kasvu positiivselt mõjutavad tegurid“: http://kus.tartu.ee/wp-content/uploads/2018/06/kivinukk_allkirjaga.pdf.

Koguduse kasv on Jumalalt saadud ülesanne ja iga koguduseliige peab tegema kasvuks jõupingutusi.

Koguduste kasvu mõiste

Koguduse kasvu liikumise eestvedajad Peter C. Wagner ja Donald A. McGavran määratlesid koguduse kasvu eelkõige teoloogilisest perspektiivist – nad olid veendunud, et see on Jumalalt saadud ülesanne ja iga koguduseliige peab tegema kasvuks jõupingutusi. Seejuures on nad toonud välja kolm gruppi tegureid, millega tuleb koguduste kasvu puhul arvestada:
1. Kontekstuaalsed tegurid, sh poliitiline, sotsioloogiline, kultuuriline ja keskkondlik kontekst, mille puhul on iseloomulik, et kogudusel ei ole kontrolli nende tegurite üle. Näiteks on mõnes riigis koguduste kasv raskendatud poliitilise olukorra tõttu, sest kristlus ei ole avalikult tunnustatud. Mõjutada võib ka kultuuriline keskkond.
2. Institutsionaalsed tegurid, mida usuorganisatsioon saab ise suunata. Näiteks on koguduse fookus pigem sotsiaalse teenuse pakkumisel kui evangeeliumi jagamisel või kogudus võib keskenduda mõnele sihtgrupile rohkem kui teisele.
3. Vaimulikud tegurid. Koguduse kasvu liikumise eestvedajad toonitavad, et koguduse kasv on allutatud Pühale Vaimule, kes on suveräänne ega sõltu eelpool nimetatud faktoritest. Vaim tegutseb üllataval moel ja kristlikud eestvedajad, kes soovivad olla koguduste kasvus edukad, peavad kuulama Püha Vaimu juhatust.
Kaasaegsemad koguduse kasvu uurijad on terminoloogiat täiendanud ja eristanud pöördunute arvu kasvu. Nn netokasvuks nimetatakse arvu, mis saadakse, kui pöördunute arvust lahutatakse kirikust lahkunute arv.
Kõrgema Usuteadusliku Seminari 2018. aasta üks lõputöödest käsitles koguduste kasvutegureid, keskendudes EKB Liidu liikmetele, kes on tegutsenud üle 20 aasta ja on viimase 10 aasta jooksul läbi viinud ristimisi.
Uurimistööl oli praktiline lähenemine – tööga sooviti pakkuda kasulikke näpunäiteid ja juhiseid, mida oma koguduses, kasvu silmas pidades, ette võtta. Samuti on uuringul positiivne perspektiiv: intervjueeriti kogudusi, kes on näidanud kasvutrendi, ning nende põhjal tuuakse näiteid ja lugusid, mis on nende kasvule kaasa aidanud.

Kaheksa kogudust

Lõputöö uurimismetoodika oli analoogne Suurbritannias läbi viidud massiivse uurimusega, kus esimeseks etapiks võeti regulaarne aruandlus riigi kesksele statistikakogule ja seejärel uuriti intervjuude vormis mõningaid konkreetsemaid näiteid. Käesolevas töös tugineti EKB Liidule esitatud statistikale ja selle esmasele analüüsile. Arvestades koguduste kasvuprotsenti ja ristitute arvu 100 liikme kohta, kombineeriti edetabel, kus arvestati nii koguduste elujõulisuse näitajate kui ristimispraktika keskmisi 3, 5 ja 10 aasta lõikes. Nende kriteeriumite põhjal tekkis loetelu 20 kogudusest kõige kõrgemate näitajatega, kellest tehti geograafilistel ja koguduse suuruse kaalutlustel edasine valik.
Valitud kaheksa koguduse seas oli väikseid kogudusi (liikmete arvult kuni 40) kolm, keskmisi (ligikaudu 100 liiget) kaks ja suuri kogudusi (üle 100 liikme) kolm. Kogudused esindasid eri piirkondi, eri suuruses linnu ja oli ka üks hajaasustusega maapiirkonna kogudus. Läbiviidud poolstruktureeritud intervjuud koguduste 2–4 eestvedajaga keskendusid peamiselt küsimusele: millistel põhjustel teie arvates on teie kogudus pöördunute arvelt kasvanud?

Koguduse kasvu soodustavad tegurid

Lõputöös on intervjuude tulemused kombineeritud ühtseks ülevaateks. Kui intervjuud tehti eri paikades üle Eesti, siis tulemuste kirjelduses on püütud eri koguduste vaatenurgad tuua kokku ühtseks tervikuks. Nii tekkis kolm suuremat gruppi kasvu soodustanud teguritest.
Esiteks, tegevustega seotud kasvufaktorid, mille seas nimetati evangeelseid ettevõtmisi, laste- ja noortetööd, Alfa-kursust kui evangeelset meetodit, väljapoole teenimist, koguduse ühiseid pingutusi. Suurbritannia näitel küsiti ka lugusid koguduse kasvu mõjutavatest väikestest, aga olulistest sammudest. Nii toodi mõnes koguduses välja, et jumalateenistuste järgsed kohvipausid hakkasid oluliselt liikmete omavahelist läbikäimist soodustama, või asjaolu, et liikmetel on koguduse hoone kasutamiseks vaba voli, mis on kaasa aidanud liikmete aktiivsuse tõstmisele.
Teine suurem kasvutegurite grupp on seotud inimestega: suhete loomine ja hoidmine, isiklike kontaktide olulisus, juhtide ja kaastööliste leidmine ning hoidmine, ristitute kaasamine kogudusse ning koostöö ususõbralike inimestega. Mitmes kasvavas koguduses toodi näiteid, kuidas ususõbralikud inimesed on aidanud koguduse töös kaasa, samuti on ususõbralikud inimesed aidanud levitada kogudusel evangeelset sõnumit oma kogukonnas.
Kolmandaks tegurite grupiks olid vaimulikud asjaolud: õpetuslike küsimuste tähtsus, palve roll, jumalateenistuse vorm. „Ilma palveta ei juhtu midagi,“ järeldati mitme intervjuu käigus.
Lisaks tulid esile veel mitmed muud asjaolud, mis koguduste kasvu mõjutavad, nagu nt asukoht, oskuslik muutuste juhtimine, välise toetuse tähtsus jm.

Koguduse kasvu mõjutavad eelkõige kolm tegurit: palve, panustajad ja piirid.

3P-mudel 22 3p skeem

Intervjuude tulemusi analüüsides pakub töö autor välja 3P-mudeli, et kirjeldatud leiud kokku võtta. Nii leiab autor, et koguduse kasvu mõjutavad eelkõige kolm tegurit: palve, panustajad ja piirid. Seejuures on kõigil neil nii kontrollitav kui mittekontrollitav mõõde (vt tabel). Panustajate all tuleb mõelda eelkõige inimressurssi: juhte, kaastöölisi ja ka koguduse tavaliikmeid. Kogudus saab luua ja korraldada suhteid nii uute inimestega kui ka kogenud liikmetega, võimalik on panustada sõbralikkusesse, samuti saab nii kogenud kristlasi kui ka ususõbralikke inimesi kaasata koguduse erinevatesse töölõikudesse. Ometi ei saa kogudus valida, millised liikmed soovivad tema tegevustes kaasa lüüa, kelle jaoks on mõni kogudus atraktiivsem või millised inimesed tema piirkonnas asuvad. Seega on mõistlik sellistest ootustest lahti öelda – leppida nende inimestega, kes kohapeal on, ning juhendada ja toetada neid nii palju kui võimalik, seejuures uskudes, et just läbi nende inimeste on võimalik koguduse elu edasi arendada.
Piirid määratlevad nii ranged põhimõtted kui ka vabama asjade korralduse. Eelkõige on tegu tasakaalu leidmisega, et koguduse elus oleks ruumi nii vabaks eneseväljenduseks kui ka kindlate põhimõtete järgimiseks. Seatavad piirid võiksid käesoleva uuringu tulemuste põhjal käsitleda piibellikke printsiipe koguduse elus ning evangeeliumi levitamisel. Samuti tuleks põhimõtteliselt paika panna tegevusliinid, millega järjepidevalt tegelda. Teatud piire tuleb aga vabamaks lasta – näiteks jumalateenistuse vormi või koguduse hoone kasutuse osas. Samuti võiks kogudus julgustada oma liikmeid leidma oma ande ja proovima kogudusena uusi katsetusi erinevates töölõikudes, sh ka teenimises kogudusest väljapoole. Ka koguduse asukoht seab oma piirid ning sellest tulenevad eripärad, kas kogudus näeb oma asukohta ja ka hoonet võimaluse või kitsendusena.
Palve esitab toodud mudelis vaimulikku osa – koguduse kasv on seotud järjepideva palvetööga, mis avaldub nii erinevates palvevormides kui koguduse liikmete, sh juhi palvemeelsuses. Aga palve kätkeb ka üleloomulikke vastuseid Jumalalt, mille üle kogudusel kontroll puudub; küll aga on tänupõhjuseks, kui palve on täitunud või Jumal on vastanud üle palvete.
Kus siis on koguduse kasvu x-faktor? Tuginedes juuresolevale tööle, võib järeldada, et koguduse kasv ei peida end kontrollimatu x-faktori taha. Iga kogudus saab nii juhi kui tavaliikmete tasandil oma kasvu heaks paljugi ära teha – olla sõbralik uute tulijate suhtes, hoida isiklikke kontakte, aktiviseerida palveelu. Nii võib julgustada, et igal kogudusel – ka traditsioonilisel, pikka aega tegutsenud, ja ka hajaasustusega piirkonna kogudusel – on võimalik kasvada, kui seda teadlikult meeles pidada.