Haapsalu Baptistikogudus 125

3/2009 Eerik Rahkema, Haapsalu baptistikoguduse vanem

Haapsalu Baptistikoguduse rajamisest möödus 24. veebruaril 125 aastat. Mida arvavad koguduse tänased tööharude juhid ja kaastöötajad koguduse elust? Mida peavad tähtsaks? Mille üle rõõmustavad? Mille pärast südant valutavad? Me ei anna kogudusetööst ülevaadet, pigem räägime, mis südamel ja mis võiks lugejale heaks tulla.

Kas on põhjust häbeneda ustavust?

Haapsalu koguduses on rajamisest peale hinnatud Jumalasõna, mistõttu pole põhjust häbeneda oma põhimõtteid või neid ümber hinnata.

Johannes Voksepp Leisi kogudusest tänab juubelipäeval Jumalat, et kogudus, kes on tööd jätkanud ja seda põlvkonnalt põlvkonnale "üle andnud, ta on jäänud ustavaks, ta on jäänud nende põhimõtete juurde, ta ei ole isegi muutnud oma koguduse nime, vaid ta on ikka jäänud selleks ja samaks. Me täname, Jumal, et siin on olnud ustavad inimesed."

Viljar Puu Weimann ütleb oma kirjalikus tervituses: "Elades maailmas, kus paljud kirikud sulgevad uksed, kus kogudused muutuvad klubideks ja inimesed elavad isekuses oma soovide rahuldamiseks, rõõmustun koos teiega, et Jumal on hoidnud teid usus. Olete olnud majakaks Haapsalu linnale."

Nähes vajadust vaimulike töötegijate järele Eestis, võib Toomas Vallimäe, kes läks 23-aastaselt kogudusetööle, meid oma kogemuste najal julgustada: "Tihti kuuleme vabandusi, et mina pole nii andekas, et midagi koguduses teha. Tean, et Jumal õnnistab ustavaid, meie oleme puudustega, kuid tema on vägev meid muutma."

Mis teeb rõõmu?

Juubelipäevadele tagasi vaadates rõõmustab Varje Hein: "Ma siiralt imetlesin nii oma koguduse kui meid teenima tulnud õdede-vendade oskust teha kõike nii suure rõõmu ja armastusega. Oli tunda, et kõik, mida teeme ühes meeles, teeme otsekui Issandale."

Mihkel Nõlvak: "Olen tänulik oma vanematele ja kogudusele, kelle kaudu olen võinud saada palju tuge, õiget õpetust läbi armastuse, mis ehitab meie elusid olenemata olukordadest."

Meenutades Jumala tööd koguduses ja Eestis, "tõuseb tohutu tänutunne südamesse nende inimeste eest, kes võisid Jumalale nii lähedal seista ja anda oma elud talle elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks. Need eeskujud on avanud minu jaoks väga palju ja ma väga tahan hoida neid oma eeskujudena, et see tohutu pärand, mis meie kätte on antud, ei saaks maha maetud, vaid võiks meie kaudu koos Jumala abiga edasi kasvada."

Haapsalus tegutsevad Samaaria Eesti Misjon ja Tabiita Misjon. Esimene aitab alkoholisõltuvuses inimesi, teine toetab materiaalselt kogudusi, eelkõige laste- ja noortetööd. Need MTÜd teenivad oma vahendid peamiselt kasutatud asjade müügist. Toomas Nõlvak ja Toomas Vallimäe, kes on selles töös juhtivalt tegevad, kinnitavad: "Tunneme rõõmu, kui ajalikud asjad võivad muutuda igavesteks väärtusteks."

Kalle Kopli väljendab imestust, kuidas Jumal on kogudust majanduslikult õnnistanud: "Aga on ka selline kogemus, et kui pühapäeval panime kokku järjekordse ohvri Mustvee kogudusele, siis esmaspäeval teatati, et Muinsuskaitse eraldas vajamineva raha meie palvela katuse remondiks. Tagasi vaadates aastatele, mil tegime lisaohvreid Mustvee toetuseks, tõdeme, et meie oma pangaarve kasvas niivõrd, et praegu tahame alustada hoone siserenoveerimisega." "Olen tänulik Jumalale selle eest, et koguduses pole suuri lahkarvamusi ja juhatus tahab olla üksmeelne. Rõõm on näha vendi ja õdesid järjest rohkem andumas evangeelsele tööle. Tahame olla valguseks oma linnas, töökohtadel ja naabruses isikliku puhta eluga."

Teine kodu

Sirje Jätsa: "Kogudus on minu kodu, koht, kus mulle meeldib teha tööd, kuhu julgen alati tulla, ka siis, kui hingevaenlane mind süüdistab minu saamatuse ja valesti tehtud tegudega, kui enam ise ei jaksa palvetadagi." "Mulle meenuvad minu pühapäevakooli õpetajad: Ksenja Andresma ja Selma Jõesaar. Nad on olnud vaimulikeks vanemateks, kes alati kuulasid, mõistsid ja andsid nõu." Nende eeskuju püüab Sirje tänagi järgida.

Taimi Kopli: "Kogudus on minu jaoks nagu teine kodu, kus tunnen end oodatuna ja armastatuna sellisena nagu olen. Jumalalt saadud armastus koguduse liikmete vahel on see, mis ületab inimlikud erinevused ja teeb, et suudame koos töötada ja edasi minna, üksteisega tõtt rääkida ja üksteisele andestada. Miski ei muuda teist inimest nii armsaks, kui tema eest palvetamine."

On, kellele tänuga tagasi mõelda. Taimi: "Mind on julgustanud selles töös see, kui mõtlen eelkäijatele – muusikutele, keda olen tundnud nii Keilas, Olevistes kui Haapsalus: Mikk Vaikla, Marta Pohlamägi, Ruudi Nõlvak, Tulli Linask, Gustav Nõlvak, Evi Teller. Milliste oskustega ja millistes tingimustes nemad seda tööd tegid! Meenutades nende eeskujusid, näen seal säramas Jeesuse armastust, hoolimist ja isetut teenimist."

Mis teeb muret?

Mihkel Nõlvak: "Kui palju me näeme oma ümber organiseeritud ja rohkem välisele suunatud tegevusi, nagu ilusaid teoloogiliselt korrektseid jutlusi, andekate muusikute poolt esitatud muusikalisi ettekandeid ja erinevaid teisi ettevõtmisi, kuid meie reaalsel vaimulikul kvaliteedil Jumala silmis esinevad suured puudujäägid. Tihti paistab väliselt kõik hea ja ilus, aga sisemistest vajadustest vaikitakse, sest seal peitub tühjus."

Toomas Vallimäe: "Muret valmistas minule see tõsiasi, et paljud kogudused otsivad juba pikka aega karjast. Kas tõesti Jumal ei kutsu töötegijaid oma viinamäele? Või on noorte meeste kõrvad kurdiks jäänud?" Olgu see üleskutseks ja julgustuseks vendadele.

Mis viib meid edasi?

Meil pole põhjust häbeneda koguduse asutajaid, eelnevaid põlvkondi; meil pole põhjust häbeneda ega salata koguduse õpetust ega korda. Jumalasõna ja Jumala Vaim on meid toonud päästmisele ja kannab ka edasi.

Mihkel Nõlvak: "Jeesus ütles: sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht." (Lk 10:41-42). See üks on elav osadus Jeesusega. Kallis kaasvõitleja, kas sinul on elav osadus Jeesusega? Olgu see meie igaühe elu kõige olulisem küsimus meie igapäevases elus. Ainult koos Jeesusega muutume meie ja muutuvad olukorrad meie ümber."

Koguduse aastaeelarvet kujundades leidis Heigo Hein, "et just noortele suunatud töö toetamine on see investeering, mis kõige suurema kindlusega ei osutu ka aastate pärast tagasi vaadates raisatud rahaks."

Taimi Kopli: "Jumal on andnud mulle muusika-anni, millega tema riigis teenida. Aastaid arvasin ma, et see ei saa olla minu töö koguduses, viiuli- ja klaverimäng tundusid selleks liiga lihtsad. Nüüdseks olen mõistnud, et ükski töö, mida tehakse Jumalale, ei ole liiga lihtne." "Jumalateenistustel ja piiblitundides on palju ühislaulu. Innustav on kuulda ja näha, kui lauldakse kaasa kogu südamest ja ka oma võimeid kasutades – mitmehäälselt."

"Isiklikult minu jaoks on koguduse töös väga olulised piiblitunnid ja ühispalve. Mu soov on, et ka muusikatöö rajaneks palvele ja igaühe isiklikule andumusele."

Kalle Kopli, kes ise pole soovinud juhiks saada, näeb, et Jumala tahtele kuuletumine tuleb suureks õnnistuseks: "Imestan, kuidas Jumal on mind muutnud tasakaalukamaks ja leebemaks, sest olin väga keevaline ja kiiresti ärrituv."

Varje Hein: "Olen märganud, et inimene, kellel on rahu südames ja hinges, suudab nii palju korda saata ja õnnistust jagada." "Kui meie süda on täidetud Jumala armastusega, siis suudame me igaüks anda oma panuse, ükskõik kui väike see ka ei oleks, tema poolt antud tööpõllul."

Sirje Jätsa: "Koguduse töös on õigustanud ja õigustab ka edaspidi kõik, mida teeme ARMASTUSES."