Mida GLS on Eesti kogudustele andnud?

10/2018 21 alland parman
Alland Parmani kokkuvõte oma KUSi lõputööst

GLSi juhtimiskonverents tuleb 23.–24. novembril 2018. Eestis 11. aastat järjest. Mida see on möödunud dekaadi jooksul Eesti kogudustele andnud? See küsimus huvitas GLSi korraldusmeeskonda ja mind selle meeskonna liikmena ka isiklikult. Otsustasin teema valida oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputööks. Vaatame põgusalt üle, mida ma teada sain.

92% GLSil osalejatest seostab koguduse edu selle hea juhtimisega.

Kõigepealt – jah, lõpetasin 2018. kevadel seminari teist korda (esimest korda juhtus see aastal 1995), et saada akrediteeritud rakenduskõrghariduse diplom, mida toona ei olnud võimalik saada. Suure osa minu korduskäimisest moodustaski lõputöö tegemine, sest enamus aineid olid mul olemas ning puudujäävad sai korda VÕTA (varasema õpingu ja töökogemuse arvestamine) abil.
Tahtsin lõputöös uurida GLSi mõju, sest olen GLSi tegemistega pikalt seotud olnud. Minu juhendaja, seminari rektor Einike Pilli (kes GLSi tegemistega samuti aktiivselt seotud), oli teema põnevuse osas sama meelt, aga kogenud õpetlasena ta rõhutas, et „mõju“ kui sellise uurimine on erakordselt keerukas, vaat et võimatu. Uurida pidi saama „omistatud mõju“ – seda, millist mõju GLSil osalejad sellele konverentsisarjale omistavad.
Õige muidugi, sest objektiivse mõju hindamiseks oleks keegi pidanud uurima näiteks koguduste juhtide hoiakuid (või koguduste suurust või mistahes muud asja, mida kuidagi mõõta saab) enne GLSil käimist ja siis pärast GLSil käimist. Seejärel oleks keerukate statistiliste analüüside tulemusena saanud hinnata, kas GLSi eelsel ja GLSi järgsel valimil on mingi statistiliselt tõsiseltvõetav muutus ja kas seda muutust võib usaldusväärselt laiendada kõigile GLSil käinud inimestele ja kas see kuidagi ka nende inimeste kogudustes mõju on avaldanud.
Sellist võimalust ei olnud (keegi ei olnud teadaolevalt asjakohaseid võrdlusi „enne GLSi“ teinud), seega pidin rangelt võttes piirduma selle uurimisega, mida GLSil käinud juhid enda arvates GLSilt on saanud ja kuidas GLS neid ja nende juhitavaid kogudusi/organisatsioone nende endi (ja osalt ka nende meeskonna) arvates on mõjutanud.

GLSi missioon on edendada kohalikke kogudusi ning selle läbi Jumala riiki laiemalt justnimelt koguduse juhte varustades ja koolitades. Küsimuse all on laiemalt, kas see missioon on GLSi konverentse korraldades Eesti oludes täitunud?
Nagu öeldud, küsitlesin ja intervjueerisin sellele küsimusele vastuse saamiseks GLSil osalejaid. Valisin vastajaiks GLSil kõige aktiivsemalt osalenud umbes 10%, vastused sain kätte umbes veerandilt, mis andis vastajate protsendiks kogu uuritaval ajavahemikul (2011–2017, 2257 unikaalset osalejakirjet) 2,22%.

Mõned tulemused
Vastavalt uurimistulemustele võime väita, et GLSil osalenud koguduste juhtimise kvaliteet on osalejate endi hinnangul paranenud tänu juhtide „paremaks saamisele“. Näiteks ütlevad osalejad, et tänu GLSile
• 64% on hakanud rohkem juhtimisalast kirjandust lugema;
• 44% on valmis võtma rohkem juhtimisvastutust kui varem;
• 74% leiavad, et nende arusaam juhtimisest on muutunud;
• 70% peavad juhtimist olulisemaks kui varem;
• 68% peavad oma juhtimist paremaks kui varem.
Konkreetsetest juhtimisvaldkondadest omistatakse GLSile järgmisi juhtimisalaseid muutusi:
• 54% sõnastab oma visiooni paremini;
• 52% oskab meeskondi paremini kokku panna;
• 58% annab paremini tagasisidet;
• 56% julgeb suuremat juhtimisvastutust võtta;
• 56% on juhina tulemuslikum;
• 42% on täna juhina vastutusrikkamas rollis.
Lisaks sellele ütleb 76% vastanutest, et GLS on nende vaimulikku kasvu positiivselt mõjutanud, millest võib järeldada, et GLSil osalevad juhid seostavad oma vaimulikku arengut juhtimisoskuste ja -võimete arenguga.
Veel üks põhjus, miks võib GLSi pidada õnnestunuks Jumala riigi laiendamise mõttes, on GLSi sisu: Seda hindavad osalejad Eesti oludesse pigem hästi sobivaks (88% vastajaist) ja ühtlasi kasutatavaks ka evangeelsetel (Jumala riiki laiendavatel) eesmärkidel – seda sobib kuulama kutsuda ka juhtimisest huvitatud, aga kristlikku tausta mitte omavaid inimesi (62% vastajaist).
GLSil esitatud kontseptsioonid on osalejatele suhteliselt hästi meelde jäänud. Ühe näitena võib mainida, et kõige enam meelde jäänud põhimõttena (25% vastanuist) mainiti „siit-sinna“, mis pärineb GLSi 2010. aasta Bill Hybelsi avakõnest (tõsi, Hybels on seda ka hilisemates sõnavõttudes meenutanud).

Heaks näitajaks GLSi mõju kohta võib pidada seda, et enam kui 80% juhtidest osaleb konverentsil koos oma meeskonnaga.

Heaks näitajaks GLSi mõju kohta võib pidada seda, et enam kui 80% juhtidest osaleb konverentsil koos oma meeskonnaga. Huvitav ja praktiliselt hästi kasutatava tähelepanekuna ilmnes seejuures, et meeskonna kaasatulekul omab suuremat kaalu GLSi reklaam organisatsioonis ning juhi isiklik kutse ja soovitamine kui konverentsil osalemiseks tehtavad soodustused.
Võrreldes juhtide ja meeskonnaliikmete vastuseid GLSi mõju kohta meeskonnale või organisatsioonile, torkab silma see, et juhid on avaldatud mõju suhtes palju optimistlikumad. Juhid on pigem paremal arvamusel sellest, kuidas nad GLSi ideid meeskonnas edastasid kui meeskonna liikmed. Samuti hindavad juhid meeskonnas toimunud positiivseid muudatusi pea poole suuremateks, kui seda teevad meeskonna liikmed.
Vastajad tõid oma juhtimise definitsioonis ja juhilt oodatud oskuste ning omaduste kirjeldamisel välja märksõnu, mis autori hinnangul resoneeruvad hästi GLSi sõnumiga. Siit ei saa küll järeldada, kas need märksõnad kirjeldavad rohkem GLSi auditooriumi enne (GLSile tulevadki inimesed, kellel on selline juhtimisfilosoofia) või pärast (selline juhtimisfilosoofia on kujunenud GLSil osaledes) – ilmselt on oma osa mõlemal. Nimetame ülekaalukalt tipus olevad võtmesõnad (tähemärgi suurused näitavad võtmesõnade esindatust):22 GLS moju illustr
• Juhtimine ≈ inimesed + mõju + eesmärk;
• Juhi isik ≈ aus + alandlik + julge;
• Juhi oskused ≈ kuulamine + suhtlemine + motiveerimine.
Omaette küsimus, väärides ehk mõnda järgmist uurimistööd, on see, kas märksõnad „inimesed“, „ausus“ ja „kuulamine“ tõusevad nendes loeteludes nii kõrgele seetõttu, et need on vastajate hinnangul nende tugevused või hoopis kõige enam arendamist vajavad aspektid.
Üks kõige kokkuvõtvam uuringu järeldus on see, et 92% GLSil osalejatest seostab koguduse edu selle hea juhtimisega – see on kõige selgemas mõttes olnud nii Hybelsi kui tema rajatud liikumise peamine ja kandev idee ning võime kindlalt öelda, et see on GLSil osalejateni jõudnud.
Samuti paistab uuringu tulemustest edasi innustav sõnum GLSi tegijatele – 9 vastajat 10-st ei pea tänaseid Eesti kogudusi veel hästi juhituiks – seega GLSil on veel palju tööd teha. Esimesed 10 aastat on kulunud peamiselt juhtimise tähtsuse teadvustamiseks ja selle töö võib lugeda teatud osas tehtuks. 92% vastanutest leiab, et GLS peaks Eestis jätkama.
Uurimistöö ja pilk GLSi registreerimisandmetele näitab, et esimese 10 aastaga on GLS jõudnud peamiselt EKB Liidu kogudusteni (55% valimist) ning vähemal määral muude, end pigem vabakoguduslikena määratlevate kogudusteni (kokku 82% valimist).
GLS on Eestis seni täitnud umbes 500-kohalisi saale, millest ligi pooled kohad on ostnud kindel püsiklientuur (mis praktiliselt langeb kokku käesoleva uuringu valimiga). 2011. aasta rahvaloenduse andmeil on Eestis umbes 300 000 ennast kristlaseks pidavat inimest. GLS on jõudnud neist umbes 2200-ni, mis on vähem kui 1% ja see suhtarv on suure tõenäosusega väiksem kui mistahes juhtide suhtarv. Seega on GLSil kristlastest juhtide koolitamisel ja arendamisel veel pikk tee käia. Ma loodan, et tehtud uuring ja kokkuvõtted julgustavad GLSi jätkama ning valgustavad pisut suunda GLS Eesti edasiste otsuste tegemiseks.
Ja viimaks – registreerige ja osalege GLSi juhtimiskonverentsil – julgen soovitada – www.gls.ee.
Täispikka versiooni Alland Parmani lõputööst „GLSi mõjust läbi osalejate perspektiivi“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.tartu.ee), valides „vilistlased“.